![]() Tallinna linnavolikogulaste avaldus demokraatia toetuseks23. märts 2011Eelmisel nädalal saatsid Tallinna volikogu liikmed Max Kaur, Märt Sults, Jekaterina Matusihis, Jevgeni Diptan, Sofja Derjugina, Enn-Toivo Annuk ja Elmar-Johannes Truu pressile avalduse, milles toetasid Tallinna linnapead Edgar Savisaart ja kutsusid kõiki poliitilisi jõude konstruktiivsele dialoogile Eesti heaks. Allakirjutanud tuletavad oma avalduses meelde, et Savisaar on vabadusvõitleja, kes viis laulva revolutsiooni käigus Eesti rahva vabadusele, kel on seljataga peaministri ametiaeg Eestile kõige keerulisemal perioodil ja kes omab usalduskrediiti inimestelt, kellele läheb korda Eesti areng ja edu ka praegu, iseseisvuse taastamise 20. aastal. Avalduses öeldakse, et demokraatia, s.o vabade valimiste tingimustes on normaalne ka poliitiline konkurents. „Demokraatia on ka see, et riigi poliitiliste juhtfiguuride tegevus on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Nii peabki olema. Samas on demokraatia ka see, et igaühel meil on õigus oma arvamusele ja hinnangule mistahes sündmuse suhtes." Avaldajad kinnitavad, et demokraatia ei ole see, kui võimud ja meedia süüdistavad üht erakonda sidemetes Ühtse Venemaaga ja Venemaa ärieliidiga, aga näiteks sotsiaaldemokraatide finantseerimist Ühtse Venemaa suursponsori, Vene miljardäri Vladimir Mordašoviga flirtinud ärimeeste poolt ei peeta mainimisväärseks. „Pole näha," lisatakse veel, „et president Ilves oleks Mikserile selle kohta küsimusi esitanud. Kui omal ajal Keskerakonda kritiseeriti soovi eest anda ärimees Andrei Filatovile Eesti kodakondsus, siis praegu ei tee meedia teist nägugi, kui Vene miljardär Filatovi äripartnerid finantseerivad sotsiaaldemokraate. Mitte ühtegi küsimust ei tule ajakirjanduselt ega presidendilt majandusminister Juhan Partsile, kes toetab Vene miljardäri Gennadi Timtšenko ärihuve. Ajakirjandus ei ilmuta mingit huvi, kui Parts veedab aega Kremli lähikondlase, Vene miljardäri Sergei Generaloviga," kirjutavad allkirjutanud. Nende väitel on silmakirjalikkusest saanud Eesti ajakirjanduse ja Vabariigi Presidendi käitumise norm. „Kuigi vabariigi president pidas suisa valimiskampaania käigus vajalikuks lugeda moraali Keskerakonna esimehele, oli ta pärast valimisi viksilt valmis lööma lahti ust Kadriorus ja fotoobjektiivide vaateväljas viskama viis pihku "rahvavaenlasele". Soov saada valituks teiseks ametiajaks Riigikogus ületab kõiki varem välja öeldud sõnu. Ja siin polnud midagi uut, sest juba eelmisel aastal andis presidendi lähikond mõista, et loodavad Keskerakonna abile Riigikogus, et valida president teiseks tähtajaks," öeldakse avalduses. Avaldajate meelest pole normaalne, kui Savisaare vastased püüavad oma poliitilisi ambitsioone realiseerida vaenlase kuju loomisega avalikkusele ning et ajakirjandus seda kriitikavabalt toetab. „Savisaar on inimene nagu iga teine. Ta võib olla ka ekslik. Aga ekslikud võivad olla ka Ilves, Mikser, Ansip ja Laar. Demokraatia on ohus, kui lubatakse selektiivselt vaenata valimistel teise koha saanud erakonna juhti, säästes mis tahes kriitikast teiste erakondade juhid. Ega see ikka nüüd väga Mubaraki Egiptusest ei erine," hindavad avalduse autorid, kes lõpetuseks toetavad Edgar Savisaare jätkamist Tallinna linnapeana ja Keskerakonna esimehena. -o-
Viimati muudetud: 23.03.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |