ELiga liitumine tõstab makse ja hindu

OLEV RAJU,      16. juuli 2003


Otsuseni "ei või jah Euroopa Liidule" on jäänud vähem kui kaks kuud. Ühe ja teise poole (eelkõige kahjuks eurooptimistide) propaganda paiskab üha rohkem ringlusse pehmelt öeldes kahtlasi argumente. Alljärgnev on rõhutatult erapooletu analüüs inimesi kõige rohkem huvitaval teemal - mis saab liitumisel nende elujärjest? Mis juhtub maksude, hindade, palkade, tööpuudusega jne? Juttu tuleb ainult majanduslikest aspektidest, poliitika jääb seekord kõrvale.

Maksud kasvavad

ELiga liitumisel kasvavad eelkõige kaudsed maksud: tollid, aktsiisid ja käibemaks. Kohe ELiga liitumise momendist (01.05.04) peab Eesti kehtestama tollimaksu mitte ELi liikmesriikidest (Venemaalt, Ukrainast, USAst, Kanadast jne) sisse veetavatele kaupadele. Tollide suurused pole just väikesed, olles mõnede kaupade puhul 30-40% piires. See suurendab oluliselt nende kaupade hindu; nii kogutud rahast aga tuleb mainimisväärne osa ära anda ELi eelarvesse.
Oluliselt tõusevad 1. maist 2004 ka aktsiisid mootorikütusele. Toome ära mõned praegused aktsiisid ja ELi miinimumnõuded: autobensiin 3.50 ja 4.49 krooni/liiter (pliid sisaldaval bensiinil koguni 5.27/liiter), diiselkütus 2.55 ja 3.84, raske kütteõli kg 0 ja 2.03.
Tubakaaktsiisid koosnevad kahest osast: 1000-de tüki kohta ja protsentides hinnast. Kokkuvõtteks tähendab see maksu (seega ka hinna) kasvu kusagil 8-9 krooni paki kohta. Siinkohal on Eestil õigus üleminekuperioodile - täies ulatuses peavad need määrad kõige levinumale margile kehtima hiljemalt 2009. a lõpuks. Seda tingimusel, et me kogu selle perioodi jooksul samm-sammult tubakaaktsiisi suurendame. Mitte kõige levinumatele markidele (millised need küll on?!) tuleb liitumislepingu täpseks täitmiseks aktsiis tõsta jälle 1. maist 2004.
Alkoholiaktsiisi osas suuri muudatusi ellu viia pole vaja, tulevad vaid mõned tavakodanikule mitteolulised tehnilised täpsustused.
Olulised muudatused ootavad ees käibemaksu alal. EL lähtub põhimõttest, et eranditult kõik kaubad ja teenused peavad olema maksustatud käibemaksuga. Kuna Eestis see veel nii ei ole, tuleb meil lisada käibemaks turismiteenustele (kavas juba 01.01.2004) ajalehtedele, õpikutele, töövihikutele, ehitistele (selles osas, kus see veel puudub) ja maale (jälle alates 01.05.2004), kuid ka matuseteenustele jmt kaupadele ning teenustele, millele käibemaksu kehtestamise konkreetset ajakava minu andmetel valitsusel veel pole. Kaob ka nn tax-free (s.o võimalus osta kaupu käibemaksuvabalt) laevadel. Soojusele ja küttele, mille käibemaksumäär on praegu 5%, kehtestatakse 18% käibemaksumäär alates 01.07.2007.

Segased lood ettevõtte tulumaksuga

Üldlevinud on arvamus, et ettevõtte tulumaksu sisuline kaotamine Eestis säilib igavesti. Eesti ja ELi ühinemislepingut lugedes (mille tõlkeid, muide, on mõnedes internetiallikates viimase kuu jooksul kellegi käsul oluliselt kärbitud) seda kindlalt väita ei julge. Selles lepingus pole Eesti ettevõtte tulumaksu süsteemi säilimisest otseselt juttu, kuid on kaks kaudselt asja reguleerivat punkti. Tsiteerime: "Liikmesriikidel on õigus kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid …vaid nende sätete kohta, mis olid 1993. aasta lõpus olemas. Eesti puhul on see kuupäev 31. detsember 1999." Ettevõtte tulumaks kaotati aga 01.01.2000! Kas see "oli olemas" tähendab, et võeti vastu enne 31.12.1999 või hakkas kehtima enne seda kuupäeva?
Kui eelmist lõiku saab vaidlustada (ka sellega, kas Eesti tulumaksuseadus ikka läheb EÜ asutamislepingu osa 111 artikli 58 alla, millest on antud juhul juttu), siis ainsa tulumaksuseadust käsitleva punkti leiab erandite alt: "Erandina …võib Eesti niikaua, kui ta maksustab jaotatud kasumit tulumaksuga, ilma et ta maksustaks jaotamata kasumit, ja kõige hiljem kuni 31. detsembrini 2008 maksustada nimetatud maksuga Eesti tütarettevõtete poolt oma teises liikmesriigis asuvate emaettevõtetele jaotatud kasumit." Kui lähtuda asjaolust, et Eesti praegune tulumaksusüsteem muutub selle võimaluse kadudes absurdiks, kuid ka topeltmaksustamise keelu põhimõttest, tuleb tõdeda: kindel on vaid võimalus säilitada praegust süsteemi 2008. a lõpuni.

Hinnatõusu on raske prognoosida

On raske prognoosida, kui palju need maksude tõstmised üheskoos suurendavad hindu. Kui mitte arvestada teiste tegurite (nõudluse ümberorienteerumine, palkade tõus, muutuvad konkurentsitingimused, euro ühisraha kasutuselevõtt, majandustsükli faas, elektrihinna tõus, dollari kursimuutused jne) mõju, siis üle 10%. On siiski lootust, et hinnatõus jääb 10% väiksemaks. Selle hinnatõusu peab enda kanda võtma kodanik - kui valitsus seda kompenseerib, osutub "tänu" nõudluse kasvule hinnatõus veelgi suuremaks; see nõuaks täiendavat kompenseerimist, mis jälle tõstaks hindu jne. (Seega ei tohi Partsi lubadusi hinnatõus kompenseerida tõsiselt võtta.) Hinnatõus on reakodanikule väga ebameeldiv, kuid kuna ta on ühekordne, elab selle kuidagi veel üle. Keerulisemad on aga asjad ettevõtlusega.

Tööpuudus võib kasvada

Tollid tekitavad probleeme Venemaalt, Ukrainast, USAst jmt riigist kaupu, sh toorainet importivatele ettevõtetele. Paljud väikeettevõtted ei tule toime euronõuetega. Kaovad ka need talud, kes jäävad ilma eurotoetustest. Suurte monopolide surve Eesti majandusele tugevneb. Karta on - õnneks küll ühekordset - pankrotilainet. Kõik see võib suurendada tööpuudust.
Nagu näitavad varasemate liitujate kogemused, on tulnud selle sotsiaalse shoki leevendamiseks kulutada mitte just väikesi summasid ELi sotsiaalfondidest. Kahjuks ei ole Eesti ja ELi liitumislepingus kirjas, millistele rahadele ja kui suures summas me võime siinkohal loota. Sellest on eriti kahju, sest arvestades uute liikmesriikide suurt arvu, on konkurents nendele rahadele suur.
Jääb ainult loota, et sellest uuest shokist tulenev pankrotilaine, tööpuuduse kasv ja vajadus veel kord majandus ümber struktureerida on hästi ajutised nähtused. On ülimalt oluline, et löök elatustasemele jääks ühekordseks ja oleks võimalikult lühiajaline. ELi liitumisleping kahjuks selle koha pealt optimismi ei sisalda. Veel enam, võrreldes kõigi teiste riikidega on just Eesti saavutanud vähe oma rahvuslike huvide kaitsmisel.

Paar rõõmsamat nooti

Eeltoodust võib jääda mulje, et ELiga liitumisel majanduslikke võite polegi. On ikka. Kergeneb reisimine ELi maades (eriti pärast euro kasutuselevõttu Eestis). Põllumehed (vähemalt need, kes suudavad täita kõik euronõudeid) saavad toetusi. Tulevad teatud toetused ka muudele valdkondadele. Tõsi, need on ilmselt ühe nulli võrra väiksemad eurooptimistide lootustest ja neist tuleb lahutada Eesti 1,7 miljardi kroonine ELi liikmemaks, kuid ka siis peaksime jääma selgelt plussi. Mõnevõrra peaksid kergenema eksporttehingud. Osa inimesi (kui palju või vähe?) hakkab saama europalkasid. Loota on abi kuritegevuse piiramisel. Idapiir kui ELi idapiir peaks paremini pidama hakkama salakaubandust. Eks see kõik annab üht-teist juurde ka reakodaniku elukvaliteedile.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)