Nädala juubilar HUGO RAUDSEPP 130

Kolmkümmend viis aastat enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist nägi 1883. aasta 10. juulil Tartumaal Vaimastvere vallas ilmavalgust Viktor Paul Hugo Raudsepp - tulevane kirjanik, kelle satiir, iroonia ja leebem külahuumor sobivad piisavalt hästi kokku nii toonase kui ka praeguse ühiskonnaga.

Ennekõike näitekirjanikuna kuulsaks saanud umbes kolmekümne näidendi autorit Hugo Raudseppa on võrreldud mõnegi teise kirjanikuga.

Tema kirjutiste kogumiku "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" (ilmunud 2013. a sarjas „Eesti mõttelugu") eessõnas Hando Runnel tsiteerib August Annistit, kes on võrrelnud Raudsepa filosofeerimisviisi ja mõtteid kuulsa inglise näitekirjaniku Bernard Shaw' omadega.

Andres Laasik nimetab Eesti Päevalehes Hugo Raudseppa „sõjaeelse Eesti Andrus Kivirähuks", pidades silmas eelnimetatud kogumikus ilmunud lugu "Eestlane ja armastus". Tuginedes Anton Hansen-Tammsaare romaanile "Ma armastasin sakslast", sarkastitseb Raudsepp eesti meeste üle, kes lasevad oma südame murda välismaalastest naistel. "Eesti tüdruk peab väga tubli olema, kui ta eesti poissi liigutab, kuna võõramaa naine juba sellega võlub, et ta pole eestlane," kirjutab ta. (Soovimata küll soolise võrdõiguslikkuse sündsuspiire ületada, võib arvata, et nüüdses Eestis peaks Hugo Raudsepa otsekohesed väljaütlemised kuuluma pigem eesti naistele, kellest mitmete eluunistuseks on hea partii rajataguse mehega.)

Hugo Raudseppa on põhjust arvata ka Eesti Vabariigi loojate hulka - aastail 1919-1920 kuulus ta 120-liikmelisse Asutavasse Kogusse, kuhu oli kandideerinud Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei valimisnimekirjas. (Koos temaga olid Asutavas Kogus kirjanikud Jaan Kärner ja Johannes Semper ning ajaloolane Hans Kruus.)

Nendel poliitikuaastatel kirjutas Hugo Raudsepp ka oma esimesed ilukirjanduslikud teosed - lühiproosakogu "Sidemed ja sõlmed" (1919) ja romaani „Imbi" (1920; mõlemad varjunime Milli Mallikas all).

Võimalik, et tegemist on juhuslike kokkulangevustega, kuid mitmed Hugo Raudsepa tippteosed ilmusid oluliste ajaloosündmustega samal aastal. 1929 sai Ameerika Ühendriikidest alguse ülemaailmne majanduskriis - Raudsepal valmis näidend "Mikumärdi". 1933. aastal sai Eestis riigivanemaks Konstantin Päts ja Saksamaal tõusis võimule Adolf Hitler - Raudsepalt nägi trükivalgust komöödia "Salongis ja kongis", kus riigipöördeid toimub sedavõrd kiiresti, et keegi ei saagi aru, kes neid korraldab, ja lõpuks satuvad peaaegu kõik tegelased vangikongi. (Seda näidendit mängis 1991. aastal ka Vanalinnastuudio Gunnar Kilgase lavastusena.) Sünge irooniana tundub fakt, et Raudsepa näidend "Kompromiss " ilmus 1940. aastal.

Noorusaastail töötas Hugo Raudsepp ka äriteenijana ja oli ajakirjanik Tallinna Kaja, Postimehe, Päevalehe, Vaba Maa ja Sakala toimetuses. 1925 aastast oli ta vabakutseline kirjamees.

Kirjanikuna pidi Hugo Raudsepp ka ise kompromisse tegema. "Raudsepp viib oma vänge Joorami (Mikumärdi taluperemehest peategelane) nüüd "vaikivasse" olekusse, piirates nii tema räuskamisi kui ka üldse kõigi tegelaste lopsakaid väljendusi," on kirjutatud 1978. aastal raamatus „Eesti teater 1920-1940". Kõnealune kompromiss on aga üsna süütu, võrreldes 1949. aastal ilmunud artikliga "Kriitilist tagasivaadet minu kodanliku aja kirjanduslikule toodangule". Põhiliselt heidab kirjanik endale ette marksistliku lähenemise puudumist, klassivõitlusele tähelepanu mittepööramist. "Aga popsi taga pole parteid, ega tundu sotsiaalset klassi," kirjutab kirjanik "Mikumärdit" silmas pidades.

Hugo Raudsepa enesekriitikast polnud aga kasu. Nõukogude võim ei usaldanud teda ja, mis veelgi hullem, 1951. aasta 11. mail julgeolekuorganid arreteerisid kirjaniku.

Hugo Raudsepa elu lõppes 1952. aasta septembris Irkutski oblasti Šitkino rajoonis Ozjorlagi Taišet-Leena trassi vanglahaiglas.

Vaapo Vaheri järelsõnast Hugo Raudsepa memuaarikogumikule "Minu esimesed kodud" (2011) võime lugeda, et isa vangistamine ja hukkumine kujunes hingeliseks tragöödiaks kirjaniku tütrele Viiu Raudsepp-Tulgile, kes, suutmata olukorrast üle saada, langes alkoholismi küüsi ja jäi 1965. aastal Mustamäel saatuslikult takso alla.

Hugo Raudsepa looming on olnud väärikal kohal nii kutselistes kui ka harrastusteatrites. Näiteks Jõgevamaal Torma vallas tegutsev Sadala Külade Teater alustas möödunud aastal tegevust näidendiga "Roosad prillid". Tänavusel kodukülas peetaval üle-eestilisel teatrifestivalil tuuakse aga publiku ette "Mikumärdi".

"Eesti maainimese karakter ja psühholoogilised jooned ongi minu arvates iseäranis tabavalt välja toodud August Kitzbergi ja Hugo Raudsepa loomingus," arvas kirjandushuviline psühhiaater ja korvpalliveteran Jaan Olari. "Tean, et sõjajärgsetel aastatel kuulus Hugo Raudsepp kümne kõige enammängitava välisautori hulka ka minu tänasel teisel kodumaal, Soomes," lausus ta.

Hugo Raudsepa elu ja loomingut väärtustatakse temaga seotud paikades. Vaimastveres, kus Hugo Raudsepp 130 aastat tagasi viinapõletajast isa pojana sündis, korraldatakse kohalikus põhikoolis iga viie aasta tagant kirjanikule pühendatud omaloominguvõistlust. Varasematel aastatel on õpilased kirjutanud näidendeid, tänavu kirjutasid nooremad kooliõpilased tagurpidi-muinasjutte, vanemad aga jutte ja luuletusi, mille pealkirjad pärinesid Raudsepa loomingust, näiteks "Vedelvorst". Tänavu laekus Jõgeva valla ja Jõgeva linna koolidest võistlema 75 tööd.

Aastail 1924-1926 elas Hugo Raudsepp Elvas. Selle linna ja ümbruskonna rahvas laenutab omakandi raamatukogudest üsna sageli Raudsepa teoseid. Elva on ainus linn, kus Hugo Raudsepale on püstitatud monument. Äsja avati siin Elvaga seotud kirjanikele pühendatud pink, millel on jäädvustatud ka Hugo Raudsepa nimi.

JAAN LUKAS

Jaga |