Euroopasse mineku otsustavad pensionärid

O. Palm,      09. juuli 2003


Septembris lähevad meie rikkad ja ilusad, vähemrikkad ja vähemilusad euroreferendumile, et siis Euroopa Liiduga ühinemise poolt hääletada. Pärast liitumist pidavat siia massiliselt investeeringuid tulema, raha hakkab sisse voolama paljudest abistamisprogrammidest, elatustase tõuseb ja riikidevahelised liikumispiirangud kaovad. Paarikümne aastaga saavutame heaolus Euroopa keskmise taseme.
Kahjuks ei puuduta see hea-parem pensionäre. Nemad peavad tänases päevas elama ja on huvitatud peamiselt sellest, et Euroopa Liidus olles säiliks vähemalt praegune elatustase. Neid ei huvita viisavabadus, sest reisimiseks neil niikuinii raha ei ole.
Karta on, et ELi astudes pensionäride olukord halveneb veelgi. Üsna kindlalt tõusevad kõikvõimalikud hinnad. Pensionärid ei ole põhimõttelised ELi vastased, kuid enne on vaja mõningatesse asjadese selgust luua. Seda ei ole siiamaani keegi teinud.
Mingi orienteeruv arvestus või analüüs hinnatõusude suhtes ei tohiks meie majandusteadlastele üle jõu käiv olla. Meid huvitab eelkõige, kui palju tõuseb ostukorvi hind, et siis valitsusele oma nõudmised pensionide tõstmise osas esitada. Loomulikult peab see toimuma enne referendumit, sest pärast ELiga liitumist pole enam kellelgi aega pensionäride muredega tegelda. Kui sellist kahekõnet valitsuse ja pensionäride vahel ei toimu, pole pensionäridel mõtet ELi poolt hääletada. Meie ei taha põrsast kotis osta. Paarisajakroonise pensionilisaga ei lase me end ära osta.
Mida aga tähendaks valitsusele kas või paarisaja tuhande pensionäri kõrvalejäämine või ei-hääle andmine referendumil, peaksid võimulolijad ise teadma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)