Tavalise muukeelse eestlase tunne

MAX KAUR,      27. veebruar 2008


Eesti riigi juubelipidustuste ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, kes siin riigis sündinud ja üles kasvanud, muret Eesti Vabariigi edukuse ja tema vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see juubeliaasta paljudele tuhandetele minusarnastele muukeelsetele eestlastele järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Jälgides, millised sündmused toimuvad praeguses maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel ning hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Nii Londonis ja Madridis kui ka Lähis-Idas on kahjuks vabaduse mõõdupuuks olnud tavaliste inimeste elud. Ometi jätab iga vabaduse ja iseseisvuse vastu suunatud rünnak jälje ka meie ellu. Iga päev maailmas toimuvate sündmuste taustal peaksime eriti hindama oma vabadust, võimalust elada tunduvalt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas.

Mida nimetame täna vabaduseks? Kas see on see, kui oleme vahetamas oma sinikaanelised, täiesti oma riiki märkivad passid, punakaaneliste Euroopa Liidu passide vastu? Või mis saab inimeste armastusest oma riigi vastu siis, kui rahakotti ilmuvad kroonide asemele eurod? Maailm avardub ja on loomulik, et kulgeme ühtses rütmis meid ümbritseva tsiviliseeritud inimmassiga.

Samas on vajalik, et kasvõi siis, kui tähistame iseseisvuspäeva, seisatuksime mõttes ja oskaksime oma vabadust täieliselt hinnata. Et oleks õnnelik tulevik kõikidel eestlastel ja meie õitsval riigil.

Palju õnne, Eesti!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)