Rahvuslik Keskerakond

JAANUS KARILAID,      18. aprill 2007


Evi Arujärv kirjutas 13. aprilli ajalehes Sirp, kuidas ja kas on võimalik luua eestluse kujund ja identiteet, mis ei põhineks üksnes minevikuga suhestumise (kommunism ja okupatsioon) ebarealistlikel tulevikuvisioonidel.

Siira kultuuriinimesena ei taha Arujärv vist uskuda poliitilise kombinatoorika suurt rolli eestluse identiteedi kujunemisel, s.t selle puudumisel. Postimehel on ka raske analüüsida telge EKP – Vaba Eesti – Reformierakond. Utoopiate mahamüümine rahvale oli aga EKP kunagine peaülesanne. Täna teenib neid huve „juhuslikult" Reformierakond.

Erastada, erastada, erastada!

Ebarealistliku tulevikuvisiooni all mõeldaksegi suure tõenäosusega Reformierakonna suurt valet Eestist kui 15 aasta pärast viie rikkama riigi seas olejast. Kusjuures Reformierakonna mäng valele on pikaajaline ja korduv. Tuletan meelde Riigikogu liikme Sven Mikseri väidet vahetult enne Riigikogu valimisi: „Eriti küüniline on muidugi Reformierakonna käitumine, kes siinsamas parlamendi koridorides tulevad juurde, patsutavad õlale ja ütlevad: ärge muretsege, ega president seda seadust ju nagunii välja ei kuuluta! Niimoodi ei tehta." Tsitaat on võetud Riigikogu stenogrammist, kui toimus keelatud rajatiste seaduse menetlemine. Juba annab Reform ka keelatud rajatiste küsimuses taandumislahinguid – Jürgen Ligi on lihtlabaselt visatud Riigikogu lihtliikme pingile, ja IRL koos sotsidega (Jüri Pihl) vastutagu.

Kunagi tehti sama käik, ja kooriti kaks nahka Eesti Raudteelt (kõigepealt müügist, siis tagasiostust). Edward Burkhardti süüdistused olid ikka ennekuulmatud.

Täna aga ei taha seda enam keegi mäletada.

Raudtee tagasiost Eesti riigile, tasuta koolitoit, kutsehariduse väärtustamine, tasuta haridus, riikliku tervishoiu tugevdamine – need kõik on selged märgid rahvuspoliitikast, mida Keskerakond on kõige süsteemsemalt kaitsnud. Suurim lahkheli maailmavaateliselt ongi Reformierakonnaga, kes 2000. aastal müüs raudtee, on seisnud tasulise hariduse ja tervishoiu eest, juhtis Tallinnas lasteaedade infrastruktuuri erastamist (Rein Langi kureerimisel), Tallinna Vee ja Tallinna Prügila erastamist.

Täna muidugi on tore kohata Maret Maripuu retoorikat lasteaiakohtade puudusest, aga Reformierakonna käitumine meenutab järjest rohkem Armeenia komsomoli: ise püstitan raskuse, sest siis on, millega tegelda. Kahjuks on selline poliitiline mängurlus riiki lammutava toimega.

Sotsiaaldemokraatide peaideoloog Eiki Nestor kurdab, et Eesti inimarengu aruande järeldused on meie riigile mõtlemapanevad. Kahjuks aga, juba ei-tea-mitmes kord lastakse end reformikatel ühe käiguga põlvili suruda. Avalik arvamus peab Hannes Rummi ponnistusest sõltumata sotsiaaldemokraate peksupoisteks. Paraku ei saa siin sotsid jälle aru, et PR-projektidest ja poliitilisest skeemitamisest jääb oma maine parandamiseks väheks. Seepärast on ka sotsid kaasvastutavad inimarengu aruandes seisnevate järelduste eest. Reformierakonna eesti rahvuse vaenulik poliitika aga jätkub.
Sotsid võiks aru saada, et kuriteo pealtvaatamine on kuriteole kaasaaitamine.

TEHTUD versus JOKK

Pronkssõdur ja päevapoliitiline peenraha, Venemaaga samane tulumaksusüsteem, puuduv riiklik eluasemepoliitika, hariduse turustumine, kommertsialiseerunud tervishoid – need on poliitilised teljed, mida mööda sotsid koos Reformierakonnaga kõnnivad. On aastaid kõndinud, seetõttu korduvalt oma valijabaasi kaotanud, ning on seeläbi sunnitud ka nimesilte vahetama.

Mõõdukad sotsiaaldemokraatide asemel – mõjus tõesti võikalt. Sotsid võiks selle jobutamise siiski ükskord lõpetada! Sest niikaua kui toimub nestorlik ja rummilik Reformierakonna kintsu kaapimine, ei muutu meie poliitika sisuliselt põhjamaiseks. Vaid jääb sinna ainult Nestori sõnavahus.

Nüüd saame ka aru, miks TEHTUD-poliitika SDE-le ei sobi. Nad lihtsalt pole teoinimesed (Jüri Pihl on valitsuses ikka eksperdina ja valitsuse kooshoidjana, mitte aga erakonna esindajana). JOKK-teema on koalitsioonilepingust kui nõiaväel kadunud.

Anda 100 kriitikavaba päeva sellisele grupeeringule – see oleks vastutustundetu.

Kõige selle taustal pole kahtlustki, et Eesti kõige rahvuslikum erakond on Keskerakond. Sest meil on poliitika, mis kaitseb kõigi Eesti kodanike huve, ja seega ka Eesti riigi rippumatuse huve.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)