Miina Hint nõuab endale poliitilist paragrahvi

TIIU RITARI,      01. juuni 2005


Kirjanik ja luuletaja Miina Hint (60), kelle algatusel peatati Tallinnas enne piirilepingu allkirjastamist kolmel korral liiklus, keeldub ennast huligaanuses süüdi tunnistamast ja nõuab poliitilist paragrahvi.

Miina Hindi eestvõtmisel peatati Tallinnas liiklus 13., 16. ja 17. mail. Kahel esimesel päeval läks kella 16 ajal kaheksa inimest Eesti lipu lehvides ja istus Viru tänava alguses ülekäigurajale maha. Kogu liiklus, nii autod kui trammid, seisis kuus-seitse minutit, istujad tõstsid käed üles ja skandeerisid: „Petseri tagasi!" 17. mai aktsiooniks oli kohale tulnud juba umbes kolmkümmend inimest, kuid nüüd valvas politsei toda Viru tänava alguse ülekäigukohta, ja seetõttu läksid protestijad ja istusid seekord Estonia poolsel ülekäigurajal.
Kohe tuli ka politsei ja hakkas osalejate dokumente kontrollima ja pärast seda viidi Miina Hint politseisse ülekuulamisele. Kirjanik keeldus politseis ühelegi paberile alla kirjutamast.

Kingitus röövlile maksab elu

"Mind tahetakse süüdistada mingis huligaansus. Politseis on mu protest, kus ma palun mind õigetel alustel, s.t poliitilise aktsiooni eest kas siis kohtus süüdi või õigeks mõista. Sest poliitika pole ju üldsegi politsei rida. Ütlesin ka seda, et kuna olin kõike väga avalikult enne teada andnud, ja igal pool lausa rõhutanud, et meie aktsioon on valitsuse toetuseks piirileppe tagasilükkamise küsimuses, siis jäi ju täielikult mulje, et meie aktsioon on võimudele vägagi vajalik. Nüüd on mul muidugi täiesti selge, et võimud lihtsalt ei tahtnud sellest varem avalikult rääkida! Alles viimasel päeval, 17. mail, hakati meie aktsiooni praktiliselt takistama. Ja avalikkusesse jõudis asi nii, kuidas võimudel oli ette nähtud, 18. mail, siis, kui enam midagi ei saanud parata, s.t et Paet oli juba Moskvasse sõitnud.
Teatud mõttes kordub Johannes Hindi värk. Valel, justkui huligaansuse ajendil tahetakse mulle kas mingi trahv või mõni muu karistus kaela määrida. Mis kujutab endast jallegi hirmuõhkkonna loomist ühiskonnas. Teatud mõttes võiks võrrelda seda ka 1939. aasta vaikiva ajastu ehk siis tegudeta ajastuga.
Eesmärk oli mul näidata, toetudes põhiseaduse paragrahvidele 54 ja 2, et tegusid saab ja tuleb alati Eesti riigi heaks teha, kui olukord seda nõuab.

100 000 allkirja kohustavad

Miina Hint on kirjanik Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme tütar. "Eks vast sellepärast kirjutan minagi nii proosat kui luulet," ütleb Miina. Tema onu, teadlane Johannes Hint, jättis oma elu nõukogude vanglas.
"Olen olnud ligi kümme aastat ainult kirjanik, ei mingit poliitikat. Aga kuna ma olen Eesti iseseisvuse rajamise juures kõige lähemalt olnud ja aidanud otseselt seda riiki luua (fosforiidisõda, iseseisvusreferendumi idee ja toetusallkirjade korjamine), siis olen ma loomulikult vastu kõigele, mis seda riiki võib suurelt kahjustada, võibolla et isegi surmavalt," avab Miina oma tegevuse tagamaid.
"Muide, Nõukogude Liidu viimastel aastatel arreteeriti mind ebaseadusliku avaliku koosoleku läbiviimise eest Tammsaare pargi lähedal. Ja täpselt samas majas Pärnu maanteel, kus nüüdki, viidi mind toona kahe miilitsa saatel rahvakohtuniku juurde. Kes mind muide õigeks mõistis!
Sama juhtus ka mitmel korral allkirjade korjamise juures, kusjuures me tegutsesime ju otseselt tolle riigi vastu. Eesti soost miilitsad lihtsalt kummardasid meie ees ja andsid meile aupaklikult meie allkirjad tagasi," meenutab Hint.

Liikluse peatamine on normaalne nähtus

Hint esines Ilmar Vananurme korraldatud Toompea-miitingul, sellel, kus Vananurm Petseri kaitseks kogutud allkirjad valitsusele üle andis. "Siis vaatasin, et asjad neil ikka kuidagi ei liigu. Nagu näha, tänapäeval ei avalda allkirjad ja koosolekud enam võimuritele mitte mingit mõju," räägib Miina.
"Sealsamal miitingul ütlesingi, et ainult teod on need, mille kaudu rahvas võib asju mõjutada. Ja pakkusin sealsamas välja ka ühe ideena liikluse peatamise idee. Muide, nii Nõmme raadio kui ka näiteks Peeter Tulviste ETV-s kutsusid üles inimesi tegudele. Mis oleks ju normaalses riigis normaalne käik – streigid, liikluse peatamine jne. Teadsin, et streikideks pole meie inimesed veel valmis, ja selleks polnud ka aega. Kuid rääkisin ametiühingujuhiga, ta keeldus. Nii jäigi üle ainult see teine võimalus," selgitab Hint.
"Tol 17. mai hommikul helistati mulle, kes, täpselt ei tea, ja öeldi, et mul oleks viimaseks aktsiooniks vaja linnavalitsusest luba võtta. Läksin sinna ja tund aega enne seda viimast aktsiooni sain loa Tammsaare pargis üritus läbi viia. Jah, ainult Tammsaare pargis. Aga kuna kohaletulnud inimesed, need kolmkümmend, hääletasid ikkagi liikluse peatamise poolt, siis mina demokraadina pidin sellega nõustuma. Pealegi olime me juba kaks korda samasuguse aktsiooni läbi viinud," kirjeldab Miina Hint tolle talle politseis lõppenud hommiku sündmusi.
"Õhtuleht ütles hiljem oma tekstis, et politsei peatas liikluse. Mis on vale – mitte politsei ei peatanud liiklust, vaid seda tegime meie. Ja meid ei olnud mitte kaks, vaid ligi kolmkümmend," on Hint pahane SL Õhtulehe peale.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)