![]() Eestlased usuvad nagu norrakadki, et e-valimistega saab vassida16. juuli 2014Juuni lõpus teatas BBC, et Norra lõpetab nii riiklikel kui ka kohalikel valimistel kasutatud e-valimissüsteemide katsetamise, mida alustati 2011. ja 2013. aastal. Norra valijad nimelt kardavad, et nende hääled tulevad avalikuks, mis seaks kahtluse alla demokraatia. Norra moderniseerimisbüroo avalduses seisis, et kuigi on olemas laialdane poliitiline tahe internetis hääletamiseks, on katsetuste kehvad tulemused sundinud valitsust lõpetama raha kulutamise edasisteks katsetusteks. Katsetused ei andnud mingeid tõendeid, et oleks kasvanud hääletanute arv, samuti ei haaranud e-valimine uusi gruppe, näiteks noori. Norras muretseti selle üle, et e-hääletamine leiab aset „kontrollimata keskkondades“, mis välistab nt salajase hääletamise. Norrakad eelistavad, et keegi hääletajat valiku tegemisel mõjutaks. Sellekohane info ilmus 30. juuni Delfis „Norra lõpetab turvariskide tõttu e-valimistega eksperimenteerimise“. Avaldame valiku sealsete netikommentaatorite arvamustest.
Soovitan: eesti lumpenile pöörata olulist tähelepanu Norra otsusele. Norra aga ei ole esimene, mis loobus. Neid katsetusi on tehtud üle maailma ja absoluutselt kõik olid turvariskide tõttu e-valimisest loobunud. REF-id aga täiega kaitsevad Eesti e-valimiste süsteemi edasi. Mis te arvate, miks nad sellest nii huvitatud on? Just, ikka valimispettuse võimaluse tõttu! to kod: Norrakad ei karda nii väga turvalise pärast võltsimiskavatsustes, vaid seda, et nende hääled on mingile grupile teada. Arenenud maailmas on hääle anonüümses ülimalt oluline ja demokraatia alustala. Vahindra: Jumal tänatud. Meil tunnistatakse avalikult, et on võimalus vassida, et tulemus pole täpne, aga ikka – jätkame, paremustame jne. Milleks teadlikult eksida, kui saab eksimata ja usaldusväärselt läbi? Kohalikel ohmudel tasuks mõelda kas või selle üle, miks mõni kummaline mees nii palju e-hääli saab. Nojah: Nagu selles norralaste looski kirjas, on loobumise põhjus ka see, et ei ole võimalik kontrollida, et valimise ajal või vahetult enne seda ei toimu valija mõjutamist. Kui jaoskonnas on igasugune propagandagi keelatud ja valimisreklaami ei tohi sel päeval teha, siis e-hääletamise ajal agiteeri ja premeeri nii palju kui jaksad. Kavalamad valijad kasutavad agitaatoreid ära ja hääletavad mitu korda, mida süsteem samuti millegipärast võimaldab. Jaoskonnas millegipärast mitu korda hääletada ei saa. Et tulen mõne tunni pärast tagasi ja soovin oma antud hääle ära muuta (näiteks sellepärast, et vahepeal käis kena noorik tordi ja kümnekaga külas või siis lihtsalt tuli parem mõte). Abc: Kahju et teema on poliitiliselt polariseeritud. Mitte ükski valimine, veel vähem e-valimine ei olegi kunagi päris turvaline. E-valimiste probleem on see, et teeb võimalikuks ka massilise manipuleerimise ilma füüsilisi jälgi jätmata. Eestlased ei oska kahjuks demokraatiat veel hinnata. Paljudel puudub selge ettekujutus demokraatiast ja tegelikult ei osata seda isegi tahta umbes sarnaselt nagu Venemaal. Valikuvabaduse kaotamise asemel kardetakse rohkem mingit osa oma rahvast, kes võib äkki ühe või teise koleda ideoloogia kasuks valida. Seetõttu ihaldataksegi rohkem hoopis kõva kätt ja mingi ühe ideoloogia diktatuuri. Saar: Õnneks ei pea meil riigivalitsejad oma rahva arvamusega iialgi arvestama ja lasevad ennast paika hääletada just sobivatel vahenditel. Kui rahvale sõnaõigus anda, siis see võib ju äkki veel valesid valikuid teha. teistmoodi demokraatia:Norras ei võetud e-valimisi kasutusele, kuna valijad ei pidanud seda turvaliseks. Eestis ütles valitsus, et süsteem on turvaline ja hakkas seda kasutama tollest päevast peale. Märt: Norra riik supleb rahas ja ta ei suuda rakendada toimivaid e-valimisi? Pisike ja vaene Eesti riik aga suudab? Andke andeks aga keegi nüüd küll vassib!
Vt ka 9. juuli Kesknädal:
Viimati muudetud: 16.07.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |