Eesti valija hakkab mõistma Keskerakonna eeliseid

Parlamendiparteidest ongi oma toetust enim kasvatanud Keskerakond. Teisel kohal on  sotsiaaldemokraadid 29%-ga, kelle reiting on tõusnud kolme protsendi võrra.
Nii Reformierakond kui ka Isamaa ja Res Publica Liit on populaarsust ühe protsendiga kaotanud, parlamendivälised parteid Rohelised, Isesesivuspartei ja Rahvaerakond kõik samavõrra juurde võitnud. Valimisliite toetab jätkuvalt kümnendik vastanutest. Märgatavalt langes aga üksikkandidaatide toetus.
Valitsusmeedia kommentaatorid näevad Keskerakonna tõusu taga peamiselt venekeelse valijaskonna aktiviseerumist. Kuid Keskerakonna toetus on silmnähtavalt tõusnud ka üle riigi eestlaste hulgas. Venekeelne valija lihtsalt ei viibi valitsusmeedia levialas, mistõttu ta on kompleksivabam. Küllap hakkab enamik maksumaksjaid, keelest ja rahvusest sõltumata, lõpuks märkama, kuhu on paremparteid Eesti viinud ja kui suure hulga rahvast riigist oma poliitikaga lihtsalt välja peletanud. Esialgse alternatiivina näevadki valijad nüüd Keskerakonda, vähem ka SDE-d. Tulevik võib paista helge ka praegustele nn väikeparteidele, kui nad ise usinalt ühiskondlikke ja majanduslikke trende enda kasuks pöörata oskavad. 
Tallinna opositsiooni esinumbritest on populaarseim reformist Valdo Randpere. „Kui me eelmine kord uurisime elanike eelistusi nimekirjaga, kus oli Vilja Savisaar-Toomast Valdo Randpere asemel, siis need protsendid olid hoopis teistsugused. Sealt oli näha, et Reformierakonna toetaja ei tahtnud Vilja Savisaar-Toomastit toetada ja kaldus siis kas Mart Helme või Eerik-Niiles Krossi poole. Seekord olid Reformierakonna toetajad kindlalt Randpere taga,“ selgitas EMOR-i analüütik Aivar Voog.

Peavoolumeediast kadus see reitingu-uudis välgukiirusel, nii et isegi kommenteerijad jaole ei jõudnud, ei hurraatama ega sõimama.

Jaga |