Ohjad Euroopa juhtimiseks on Läti käes

Lätlased on oma eesistumispoolaasta peamisteks prioriteetideks nimetanud konkurentsivõime tõstmise, Euroliidu rolli suurendamise globaaltasandil ja Euroopa Liidu digitaalvõimekuse kasvu. Siinkohal peetakse ennekõike silmas soovi rajada tugevam ja tänasest ühtlasem andmekaitseraamistik ning kõigekülgselt tugevdada küberjulgeolekut. Loomulikult ei saa tänapäeva maailmas, nüüd juba paraku ka Euroopas, unustada julgeolekuga seotud teemasid.

Olulised edusammud

Riia tahab anda oma panuse Ukraina rahuprotsessi arengusse. Läti välisminister Edgars Rinkevics kohtus paari nädala eest Moskvas oma ametivenna Sergei Lavroviga. Kohtumine oli oluline, sest kahe naaberriigi suhted on täna kahekümne viimase aasta halvimad. Lätlasi häirib Moskva üha agressiivsem tegutsemine, rahutuks teevad ka piiri lähedal tiirutavad väljalülitatud transpondritega Vene lennukid.

Seepärast võeti ka Lätis hästi vastu äsjane uudis NATO sõjalise komitee otsusest paigutada Balti riikidesse rahvusvahelised staabid. Otsuse peavad kinnitama veel NATO kaitseministrid, kes saavad kokku veebruaris.

 Vaatamata kõigele kutsutakse Venemaad Läti eesistumisajal nii mõnelegi Euroopa Liidu ettevõtmisele, näiteks transpordiministrite kohtumisele, kuid mitte idapartnerluse tippkohtumisele.

 Riia peab oluliseks, et ühiste eesmärkide poole pürgiksid koos nii Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Parlament kui ka Euroopa Komisjon. Euroopa majanduskasvu aitavad lätlaste arvates turgutada struktuursed reformid, fiskaalvastutuse tõus ja investeeringud. Nõus ollakse Euroopa Komisjoni presidendi investeerimisplaaniga ning toetatakse Euroopa strateegiliste investeeringute fondi avamist juunis. Muide, Läti maksis aasta algul Euroopa Komisjonile tagasi 1,2 miljardit eurot, mis riik oli majanduskriisi ajal saanud laenuks rahvusvahelise abipaketi näol. Maailmapangale peab Läti sel aastal osade kaupa tagasi maksma 60 miljonit eurot. Kuid ega probleemid sellega veel kuhugi kao. Äsja teatas Läti Panga president, et Euroopa Liidu abirahadest ei piisa Läti majanduskasvu hoidmiseks. Selleks oleks vaja taastada laenud ja jätkata struktuurireforme tagamaks riigi konkurentsivõime säilimist.

 Läti Pank alandas riigi selle aasta majanduskasvu prognoosi kahele protsendile, mis tähendab aeglustumist. Täna on Läti jooksevkonto puudujääk ligi 15% suurem kui aasta varem. Läti eksport õnneks on paari protsendi võrra aasta võrdluses kasvanud. Hea uudis on seegi, et Läti maksuamet loodab alanud aastal koguda makse ligi 7,5 miljardit eurot ehk 6% rohkem kui mullu; see teeks lisatulu ligi 400 miljonit. Statistika väidab, et Läti perede sissetulek on viimaks ometi tõusnud kriisieelsele tasemele. Summa pole küll suur, kuid ühe kuu lõikes tähendab see ligi 360 eurot inimese kohta.

 Läti tippjuhid on saavutanud hea koostöötaseme. President Andris Berzinš koguni kiitis peaminister Laimdota Straujumat hea töö eest tema esimesel ametisolekuaastal.

 Lätilt oodatakse palju

Kindlasti ootavad paljud, et Läti suudaks oma kogemustest lähtuvalt Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammile uut käiku anda. Selleks annab hea võimaluse kevadel Riias toimuv Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine. Seal oleks mõttekas ratifitseerida Ukraina, Moldova ja Gruusiaga sõlmitud assotsiatsioonilepingud, andes nii neile võimaluse täies mahus jõustumiseks. Lisaks Moldovale peaks EL viisavabaduse sisse seadma ka Gruusiaga, kindlasti ka Ukrainaga, kui seal olukord normaliseerub. Loomulikult ootame neilt riikidelt edasiminekut mitmete kokkulepitud reformide läbiviimisel. Ära ei tohiks unustada arenguvõimalusi ka suhtluses Aserbaidžaani, Armeenia ja Valgevenega. Needki riigid kuuluvad ju idapartnerlusmaade hulka.

 Mõningaid häid märke on Balti riikide koostöös. Hiljuti kirjutasid kolme riigi ministrid Riias alla energiavarustuskindluse deklaratsioonile, mis loob võimaluse piirkonnas ühtse gaasituru tekkeks ning, mis väga tähtis, Balti riikide ühendamiseks Lääne-Euroopa elektrisüsteemiga. See aitab lisaks energiajulgeolekule kaasa energiakaubanduse arengule, võimaldades energiaga kauplejatel pakkuda vabal turul tarbijaile parimat elektrihinda, mis kujunenud kogu Euroopat hõlmaval energiaturul.

 Läti eesistumine kestab pool aastat. Juulis võtab Euroopa Liidus presidentuuri üle Luksemburg.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, Keskerakond

Jaga |