Venemaalt saadud Eesti kuld

JAAN NIIN,      20. märts 2002


Kuna tänavu 20. juunil möödub 10 aastat meie KROONI taassünnist, on igati sobiv neid kullaasju meenutada. Lisaks on ilus märkida, et 20. juunil 1924 võeti vastu otsus Eesti kuldrahaühiku krooni kehtestamisest, mille kattevaraks oligi tol ajal Venemaalt väljakaubeldud kuld.

Kulla saamisest möödub tänavu 82 aastat Eesti Vabariigi oma kulla saamisest ja 10 aastat selle mahamüümisest Eesti Panga poolt. Praegu seda kulla-asja harutama asudes pole ülearune teada, et meie riik sai selle kulla 2. veebruaril 1920 Tartus allakirjutatud Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu XII artikli 1. punkti alusel, mille sisu on järgmine: "Venemaa annab Eestile viisteistkümmend miljonit rubla kullas, sellest kaheksa miljonit ühe kuu jooksul, aga teised seitse miljonit kahe kuu jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates". Teatavasti oli Venemaal viimati 14. novembri 1897. aasta reformiga kehtestatud rahasüsteem, mille aluseks oli kuldrubla , mis sisaldas 17 424 dooli (0,774234 grammi) puhast kulda ja nii sai Eesti lepingu alusel seda 11 t 613 kg ja 510 g.

Kui Venemaa okupatsioonivõim võttis 1940. aasta juulis Eesti Panga koos kõigi varadega oma rüppe, oli Eesti kullast 11 t 354 kg ja 518 g hoiul välispankades. Mis selle kullaga tsiviliseeritud Läänes ja selle pankades osaliselt ka vahepeal juhtus, pole oluline. Tähtis on, et seoses Eesti rahareformiga 1992. aastal, alates 31. märtsist ja järgneva poole aasta jooksul, kõik need riigid-pangad kinnitasid ametlikult Eesti Vabariigi omandiõigust kullale, mis sai meie taastatava oma vääringu (valuuta), EESTI KROONI, esmaseks kattevaraks.

Kuid vähe aega enne seda, 1992. aasta jaanuaris, polnud kulla tagasisaamine sugugi nii kindel, kuid oma raha oli juba trükkimisel ja seni veel igasuguse kattevarata. Viimases hädas leidsid meie krooni taastajad "päästva õlekõrre" ja seda koduse "rohelise kulla" ehk metsa näol. Nii otsustas Ülemnõukogu jaanuaris 1992 eraldada Eesti Pangale riiklikust metsafondist 150 miljoni USA dollari väärtuses metsalanke ja kohustas Eesti Panka võtma need oma bilansis arvele.
Arvandmed selle metsa osas olid järgmised (Postimees 21.05.1996): "Eesti Pangale kuulub 3677 langil 14984 hektarit metsa, mille üldtagavara on 3996 miljonit tihumeetrit." Need metsalangid anti Eesti Pangale ühe kindla sihiga - krooni katteks võetavate valuutalaenude tagatisena. Kuna Lääneriikide pankades hoiul olnud kullavarud õnnestus tagasi saada, siis ei olnud metsavarusid selleks otstarbeks enam vaja. Nagu hiljem selgus, Eesti Pangas ei võetud metsi bilansis arvele, kuid neid hakati siiski kummalisel kombel ära kasutama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)