Ravimiseadus soosib apteekide omanikena kingseppi ja kelnereid

15. detsember 2004


Keskfraktsiooni hinnangul soosib täna Riigikogus arutatav ravimiseaduse eelnõu apteekide omanike ringis ravimifirmasid. Nii tõdes 8. detsembril Riigikogus toimunud ravimiseaduse arutelul Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus, kelle sõnul ei tohiks ravimitega tegelda ükskõik kes, kelle eesmärk on iga hinna eest kasumiga müüa. „Äri ei peaks domineerima tervise üle," kinnitas Tuus.
Eelnõu jätab lahendamata ravimipoliitika põhieesmärgid. Me ei saa teada, kuidas tagada apteekri sõltumatus ravimifirmadest ning kuidas peatada apteekide koondumist suurlinnadesse, säilitades samal ajal apteegiteenuse maal. Samuti ei näita eelnõu, kuidas peatada ravimite hinnatõusu.
„Põhimõttelise tähendusega on apteekide omanike küsimus," ütles Tuus. Kuna perearstikeskuste kuulumine ravimifirmale mõjutaks selgelt väljakirjutatavate ravimite valikut, siis ei peeta seda Eestis võimalikuks, sest siis oleks tegemist otsese korruptsiooniga. Ent miks soositakse apteekide kuulumist ravimifirmadele?
Tuusi sõnul ei saa apteeker täita oma kutsetõotuses antud lubadust parimale abile, kui ravimivalik on ette määratud ja tema palk sõltub läbimüügist. Sõltumatuse tagaks kaks teed. Esiteks apteegi erialase ja majandusliku juhtimise koondamine ainult apteekri kätte, teiseks ulatuslik riiklik järelevalve. Euroopas kehtib valdavalt nõue, et apteegi omanikuks võib olla üksnes proviisor. Ravimitega ei tohi tegelda ükskõik kes, kelle eesmärk on iga hinna eest kasumiga müüa.
„Apteegi omanikuks ei võiks saada kingsepp või kelner, mida praegune seadusandlus soosib. Opositsioonile öeldakse, et protsessi on hilja tagasi pöörata. Miks? Näiteks Norra sai samast veast aru ja piiras omanikeringi. Slovakkia ja Läti kehtestasid kümneaastase üleminekuaja – apteegi alal jätkajad jõuavad selle ajaga omandada erihariduse."
Ravimiseadus võeti vastu sotsiaalminister Siiri Oviiri ajal 1995. aastal. Omanikering ei olnud siis vaba. Tegevusloa saajal pidi olema kõrgem farmaatsiaharidus ja vähemalt viieaastane erialane staazh. Kui ministriks sai reformierakondlane Toomas Vilosius, muudeti seadust, sest see olevat piiranud ettevõtjate vabadust. Täna tunnistab ravimiamet, et tehti viga. Keskerakonna parandusettepanek, et apteegi omanikeks saaksid üksnes proviisorid, ei läinud parlamendis läbi.
„Miks me ei taha vigu parandada, vaid soodustame apteekide ketistumist ärifirmadena edasi?" küsib Tuus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)