Kui kütusel polnud hinda

Selline oli elu-olu ajal, kui Eestis polnud vaid üht probleemi –  bensiinihinda!

Siia rongidega toodud ehitajad panid kokku tuhandeid paneel-plokkmaju, kus ainsaks soojustuseks tapeet toa siseseinal! Valminud majadesse kolisid sisse just needsamad ehitajad.

Köeti masuudiga kaugkütte põhimõttel ja soojatorud viidi majadeni tihti maapealsetena, kaetud klaasvilla ja fooliumiga. Oli täielik kütusega laristamiste aeg. Venemaa oli naftariik ja seepeale naljatati ikka: Bakuu on meite oma!

Aga olukord muutus, kui naftahinnad langesid ja NSVL hakkas lagunema. Üheks põhjuseks kaose tekkimisel oligi just naftaekspordi langus, sest kadus ära riigi peamine valuutaallikas. Nüüd, kus me oleme iseseisvad, kuid impordime kütust, on ka olukord teine.

Veel selle aasta jaanuaris oli pilt selline: bensiini hind kerkis aktsiisitõusu tõttu 6 sendi võrra! (Ärileht)

Eesti möödus hinnatõusu alal Hispaaniast ja Türgist ning lähenes oluliselt  Šveitsile.

Hinnatõusu taga on tooraine kaugus, aktsiisipoliitika ja peamiselt ikkagi kaupmeeste kasumijanu. Mitte niipalju see paljukirutud aktsiisitõus.

Lähiriikidest maksis  Leedus jaanuaris 2018 liiter kütust 1,14 eurot ning Lätis 1,21 eurot. Soomes jäi see 1,45 euro kanti ning Venemaal kui naftariigil oli see 0,6 eurot liitri eest.
Venemaal paisus hinnavahe suure koguse puhul märgatavaks – meil oli 50-liitrise paagi täitmine lausa 34,95 eurot kallim kui neil.

Circle K juhataja Kai Realo ütles ERR-ile, et aktsiisimaksud on hetkel Eestis palju-palju kõrgemad kui Lätis ja Leedus. "Lihtsalt öeldes, see vahe on 15 senti liitri kohta, mis on üldine vahe. Loomulikult, igal ajahetkel, kui sa korraks tuppa vaatad, siis näed, mis seal toimub. Vahel seda hinda mõjutab ka konkurents, kas on väike hinnasõda, aga laias laastus on, jah, kuni 15 senti soodsamad Balti riikides," selgitas ta. Realo sõnul on tänu hinnavahele Eesti kütusemüüjad juba Läti ja Leedu müüjatele liitreid kaotanud.

Keskerakonna nõudmisel jäeti sel aastal diislikütuse aktsiisitõus ära, aga 17 aastat võimul olnud Reformierakonna rumalate otsuste tõttu käivad ikka meie suurveokid Lätis ja Leedus tankimas.

Suure veoki ühe tankimise rahaline võit ulatub mitmesaja euroni.

Huvitav on see, et meie hinnad muutuvad praktiliselt üheaegselt kõigi "konkureerivate" firmade tanklates kümnendiksendi täpsusega ühtemoodi nii nagu oleks nad samas arvutivõrgus ja seda olenemata nende suurusest. Tegemist on justkui ühe firmaga või vähemalt kartelliga, mida paraku eitatakse.

See on ammu juba naljakoht, kuidas kahes tanklas, mis asuvad kõrvuti ja on erinevate omanike omad, saavad mahutid ühekorraga tühjaks ja ühekorraga täis ning hind muutub 15-minutise vahega vastavalt sellele, kuidas naaber on hinda reguleerinud. No see ajab ju naerma ja selliseid ettevõtjaid on raske austada!

Kõigil on kütusevarud, ja tõenäoliselt maksimaalsed. Kui maailmaturul hind kerkib, siis koheselt on ka müügihind kõigis tanklais kõrgem. Jääb mulje, et hinnatõus on müüjatele kasulik, ja kui veel uskuda ühe naljahamba ütlust, siis iga hinnatõus andvat kasumit terve miljoni! Muidugi kauplejatele. Siin pole aktsiisidega mingit pistmist!

Väga kiire oli väikeste tegijate turult välja söömisega, ja tulemus on käes.

Täpselt sama kehtib ka väikeste poodide kohta, mis pidid euronõuete pärast uksed sulgema, et siis saaks suured kartelliketid laamendama hakata. Ja see kõik sai alguse Reformierakonna valitsemise ajal.

AIVO  OINA

[fotoallkiri]

Kütusehinnad muutuvad praktiliselt üheaegselt kõigi "konkureerivate" firmade tanklates kümnendiksendi täpsusega ühtemoodi nii nagu oleks need samas arvutivõrgus ja seda olenemata nende suurusest.

Jaga |