Eesti deklaratiivne sallivus

15. kodurahufoorumil räägiti seekord tolerantsusest ning Eesti noorte võimalustest hariduses ja tööturul. Selle teema vastu näis eriline huvi olevat just venekeelsetel noortel, keda kogunes ettekandeid kuulama suur hulk.

Rahvustevaheline suhtlus napp

Valeria Jakobson Tartu Ülikoolist kõneles oma ettekandes Eesti noorte sallivusest etniliste „teiste" suhtes. Võttes aluseks sotsioloogide Külliki Kortsu ja Triin Vihalemma 2008. aastal läbi viidud monitooringu, väitis ta, et eestlaste ja venelaste vahelised kontaktid on suhteliselt piiratud. 24 protsendil eestlastest ja 11 protsendil venekeelsetest inimestest tõsisemad kokkupuuted teise rahvusega puuduvad. Suhtumine teise rahvusesse on positiivsem neil, kel kontaktid tihedamad. Eriti käib see Jakobsoni sõnul eestlaste kohta. Tallinnas pooled eestlastest ja pooled venelastest aga ei oma kontakte teise kogukonnaga.

„Eestlastel ja venelastel mõlemail on tõrjuv hoiak väljastpoolt Euroliitu tulnud uusimmigrantide suhtes," märkis Jakobson. Tema hinnangul on sallivus Eestis üsna deklaratiivne. „Otsese konflikti puudumine ei tähenda veel seda, et oleme tolerantne ühiskond, et tunnustame teiste õigust olla teistsugune."

Mure „kahe Eesti" pärast endiselt aktuaalne

Sotsioloog Juhan Kivirähk rõhutas oma ettekandes, et inimese sees olevast sallimatusest aitavad üle saada kultuur ja tsiviliseeritus. Sallivus on oskus aktsepteerida teistsuguseid seisukohti. „Minast" tekib „meie", aga „meiele" vastandub „mitte-meie". Igas kogukonnas on välja kujunenud ühised arusaamad ja hoiakud.

Kivirähk meenutas, et ka tema pälvis eesti kogukonna poolt kriitikat ja halvakspanu, kui julges pärast Pronksiööd kirjutada avameelse artikli.

Ohtlik on see, kui riigis eksisteerib palju „meiesid" ja „neid", sest siis kaob ühiskonna sidusus. Juba 2001. aastal kõnelesid sotsiaalteadlased „kahest Eestist" ja väljendasid oma muret vähese sidususe pärast meie ühiskonnas. Kivirähki sõnul kahjuks pigem pannakse sidususest rääkivaid sotsiaalteadlasi naeruks. Ta meenutas ka üht hiljutist ETV poliitilist huumorisarja, kus peategelaseks „sotsiaalse sidususe minister".

„Turumajanduses peetakse edasiviivaks jõuks konkurentsi. Turg ja konkurents korraldavad kõike kõige paremini „nähtamatu käega" - see on olnud meie riigi ametliku ideoloogia mantra juba pikki aastaid," rääkis Kivirähk. „Konkurentsi pole vaja täiendavalt ergutada ega kultiveerida. Koostöö tegemine, vastastikuse usalduse loomine - eelkõige meist erinevate inimeste ja inimgruppidega - nõuab aga pingutamist. Turumajanduslik konkurents tekib tegevusvabaduse võimaldamisel iseenesest. Demokraatia ja üksteisega arvestamise saavutamiseks on vaja vaeva näha."

„Püüame vaos hoida seda looma meie sees, kes on rahulolematu," ütles Kivirähk lõpetuseks.

Siinkirjutaja hinnangul on positiivne, et Eestis erinevate kogukondade tolerantsuse küsimustega endiselt tõsiselt tegeldakse.

Kodurahufoorum kui teematõstataja väärib igati tunnustust.

Pingeõhkkonda kasutatakse kurjasti

Kahjuks on teatud poliitilised jõud olnud pikki aastaid huvitatud rahvustevahelise sallimatuse õhkkonnast Eestis. Sest sellises pingetest tiines atmosfääris on nad suutelised poliitilist kapitali lõikama.

Keskerakonna poliitikute Yana Toomi, Mihhail Kõlvarti ja Mihhail Stalnuhhini üha järjekindlam esitlemine eestlaste jaoks võimalikult negatiivses tonaalsuses annab kinnitust, et ka seekord üritatakse enne kohalike omavalitsuste valimisi rõhuda venevaenulikkusele.

Vahel näib, et tolerantsus erinevate kogukondade vahel saab Eestis reaalsuseks alles siis, kui teatud poliitilised jõud ei suuda enam ühiskonnale mõju avaldada. Praeguses olukorras võivad teadlased valimistevahelistel perioodidel pingutada ühiskonna sidususe suurendamiseks kui palju tahes, aga enne valimisi külvatakse ikkagi umbrohtu tärkavale tolerantsuse viljapõllule.

Jääb vaid loota, et inimesed edaspidi ei allu kurjale agitatsioonile ja võtavad kuulda sotsiaalteadlaste tasakaalukaid arvamusi ega sütti sellest, kui mõne teise rahvuse esindajat või rahvusrühma üritatakse demoniseerida.

INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad:]

PIINLIK TABEL: OECD tolerantsusindeksi järgi, mis võtab arvesse tolerantsust rahvusvähemuste, immigrantide ja seksuaalvähemuste suhtes, on Eesti 34 riigi seas Türgi järel viimasel kohal.

SUUR HUVI: Kodurahufoorumile tuli põnevaid ettekandeid kuulama nii noori kui ka vanu erinevatest rahvustest inimesi.

ESINEJAD: (vasakult) sotsioloog Juhan Kivirähk, Vitali Belobrovtsev Tallinna Ülikoolist, Timofei Agarin Belfasti Kuninglikust Ülikoolist, Rafik Grigorjan Rahvusvähemuste Kultuurinõukojast ja Valeria Jakobson Tartu Ülikoolist.

Jaga |