Kuidas maalida presidenti?

KÜLLO ARJAKAS,      16. mai 2001


Sellist pealkirja kannab lühifilm Keskerakonna presidendikandidaadist Peeter Kreitzbergist, mille TV 3 möödunud nädalalavahetusel vaatajateni tõi.

Head lühifilmi - ning liiatigi veel valimiskampaania võtmes - on teha üsna raske. Valimiskampaaniat arvestades võiks eeldada selget propagandafilmi stiilis - ta sündis, kasvas, õppis. Ta töötas seal ja seal ning tegi seda ja seda ning just sellest kõigest lähtuvalt ongi just tema parim presidendikandidaat. Samamoodi annab kümme minutit üles ehitada võttele, et kandidaat tutvustab paari-kolme kandvat ideed oma valimislatvormist ning seda laiendavad ja kommenteerivad ühiskonnas üldtuntud inimesed. Kui esimene olnuks lihtsam propagandafilm, siis teise variandi puhul asetatakse põhirõhk n-ö autoriteetidele, kes siis otse või kaude kinnitavad, et näe, hea mees, räägib õiget asja, sedasama, mis meilgi ja paljudel teistel südamel.

Valitud lahendusvariant on kolmas tee. Pealtnäha on sihiks küll lihtsalt tutvustada presidendikandidaati ja lasta tal avada omi mõtteid, samas aga suletud koolimaja Lääne-Virumaal ning eliitkool Tallinnas näitavad tänase Eesti erinevaid tahkusid ning presidendi tasakaalustavat rolli ühiskonnas. Presidendikanditaat lõikab oma suvekodus puudelt oksi ja käib kala püüdmas, samas arutleb ta sügavuti tänase Eesti ja tema murede üle. Läbivaks teljeks jääb kunstnik Aapo Puki portree Kreitzbergist - kuivõrd see portreemaal valmib, sedavõrd omasemaks saab oma mõtetega meile ka maalitav.

Film ei koorma vaatajat ei daatumite, ei väljapaistvate sündmustega - isegi Rootsis kaitstud doktorikraadi ei mainita - samas aga toob see film ühe Peetri vaatajale lähemale. Kui see oli eesmärk, siis seda ka saavutati. Eeskätt tänu teisele Peetrile, filmimees Peeter Brambatile.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)