Nädal Euroopa Parlamendis – Euroopa Liidus algas Portugali eesistumise aeg

Siiri Oviir,      25. juuli 2007


Euroopa Parlamendi viimasel puhkuse-eelsel täiskogu istungil Strasbourgis 9.–12. juulini arutati paljutki. 1. juulist algas Euroopa Liidus Portugali eesistumise aeg, mille jooksul loodetakse saavutada läbimurre ELi aluslepingute reformimisel.

Portugali eesistumise töökava esitlemine
Portugali eesistumine algas 1. juulil. Portugali peaminister José Sócrates ütles parlamendi ees kõnet sisse juhatades, et ta on alati pidanud "Euroopa projekti üheks meie aja kõige olulisemaks ja heldemaks poliitiliseks projektiks". Ta rõhutas, et Euroopa on oluline mitte ainult oma kodanikele, vaid tervel maailmal on Euroopat vaja. Sócrates tõi kolme olulisema prioriteedina Portugali eesistumise ajal välja aluslepingute reformimise, majanduse ja ühiskonna ajakohastamise ning Euroopa rolli tugevdamise maailmas.
Aluslepingute reformimise osas lubas Sócrates, et 23. juulil tuleb kokku valitsustevaheline konverents (VVK) ning et eesistujariik esitab seal lepingu uue projekti. Ta märkis: "Üks asi on selge – meie tahe ei ole muuta mandaati, vaid teha sellest leping." Ta kinnitas, et eesistujariigi eesmärgiks on jõuda lepingu osas kokkuleppeni 18.–19. oktoobri mitteametlikul ülemkogul Lissabonis.
Majanduse ja ühiskonna ajakohastamise puhul on Sócratesi sõnul eriti oluline Lissaboni strateegiaga jätkamine. Võtmevaldkondadeks on seejuures siseturg, kultuuritööstus ning energia- ja keskkonnapoliitika. Samuti tuleb keskenduda Lissaboni strateegia sotsiaalmõõtmele, sealhulgas pensionisüsteemidele ning tööturul paindlikkuse ühendamisele kindlusega. Lisaks tuleb tõhustada politsei- ja justiitskoostööd, et võidelda paremini organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu.
Sócratesi sõnul võib Euroopa suurendada oma rolli maailmas, sest 2007. aastal tuleb välispoliitilisel areenil teha olulised otsused Kosovo, Iraani ja Darfuri küsimustes. Lisaks toimuvad tippkohtumised India, Hiina, Venemaa ja Ukrainaga. Samuti tõi ta oluliste sündmustena välja tippkohtumised Brasiilia, Aafrika ning Vahemere piirkonnaga.

Parlament toetas valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumist
Parlament kiitis heaks raporti valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise kohta. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 48 on parlamendi arvamus vajalik VVK kokkukutsumiseks. Samas märgitakse, et ehkki tehtud lepingu ettepanek sisaldab suurt osa põhiseaduse lepingu olemusest, võimaldatakse liikmesriikidele erandeid, s.t ratifitseerida osaliselt, mis aga nõrgendab sisuliselt liidu ühtsust. Selline oli kompromissettepanek, kuidas läheb, selgub VVK-l.

Üldine toetus mandaadile
Saadikud tervitavad raportis, et VVK mandaat kaitseb suurt osa põhiseaduse lepingu olemusest, eeskätt Euroopa Liidu ühtset õigussubjektsust ja sammaste struktuuri väljajätmist, nõukogus kvalifitseeritud häälteenamuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamise laiendamist, osalusdemokraatia elemente, põhiõiguste harta õiguslikult siduvat staatust, liidu välistegevuse sidususe tõhustamist ja tasakaalustatud institutsioonilist paketti.
Parlamendiliikmed on ka rahul, et mandaat näeb ette asutamislepingutesse mõne uue elemendi sisseviimist, näiteks selgesõnaliselt kliimamuutusi ja energiaalase solidaarsuse märkimist.
Samuti tervitavad saadikud VVK läbiviimise ajakava, mis võimaldab reformid läbi viia enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.

Kritiseeritakse kokkulepetest loobumist ja erandite tegemist
Samas kritiseerivad saadikud seda, et mandaat eeldab mõningate 2004. aasta VVK-l kokku lepitud oluliste elementide väljajätmist, näiteks ELi määratlemine Euroopa kodanike ja riikide liiduna ning teiste elementide juurutamise pikaks ajaks edasilükkamist.
Raportis väljendatakse muret, et mandaat võimaldab teatud liikmesriikidele järjest suuremal määral erandeid kavandatavate asutamislepingute oluliste sätete kohaldamise osas. Saadikute arvates võib see kaasa tuua liidu ühtekuuluvuse nõrgenemise. Eelkõige kahjustaks ELi identiteeti parlamendi arvates see, kui üks või mitu liikmesriiki loobuksid põhiõiguste hartast.
Samuti kahetsevad parlamendiliikmed, et muuhulgas loobutakse liidu sümbolitest, nt lipust ning hümnist. Raportis palutakse uurida võimalust anda Euroopa Parlamendi ruumides ja parlamendi tegevuste puhul ametlik staatus Euroopa põhiseaduse lepingus sisalduvale Euroopa Liidu lipule ja hümnile.
Vastavalt Euroopa Ülemkogu järeldustele kaasatakse parlament kõigiti VVK töösse. VVK-l osaleb kolm Euroopa Parlamendi saadikut.

Parlament lükkas alkoholi aktsiisimaksu alammäära käsitleva ettepaneku taas tagasi
Täiskogu lükkas teist korda tagasi alkoholi aktsiisimaksu käsitleva raporti, milles sooviti tõsta alkoholi aktsiisimaksu alammäära vastavalt inflatsioonile pärast 2004. aasta laienemist, s.t 4,5%.
Täiskogu hääletas raportit juba teist korda. Esimesel korral saadeti raport majanduskomisjoni tagasi, sest esimeses versioonis nõudsid majanduskomisjoni liikmed aktsiisi alammäärade tühistamist, mida täiskogu aga ei toetanud.
Hilisemal hääletusel lükati raport jälle tagasi. Majanduskomisjoni seekordses raportis tehti ettepanek suurendada aktsiisimaksu alammäärasid vastavalt inflatsioonile pärast 2004. aasta laienemist. Siis oleks alammäära tõstetud 4,5%. Euroopa Komisjoni ettepanek soovitas aluseks võtta 1992. aasta hinnad.
ELi liikmesriigid seadsid 1992. aastal alammäära alkoholi (v.a vein) aktsiisimaksule, eesmärgiga vähendada konkurentsimoonutusi. Alkoholi aktsiisimaksu alammäärade tõstmine puudutaks üheksat liikmesriiki – Lätit, Maltat, Tshehhi Vabariiki, Saksamaad, Luksemburgi, Leedut, Hispaaniat, Rumeeniat ja Bulgaariat. Teised liikmesriigid rakendavad juba praegu alammääradest kõrgemaid määrasid.
Kuna tegemist on nõuandemenetlusega, ei ole parlamendi otsus nõukogule siduv. Nõukogu peab maksundust puudutavad otsused tegema ühehäälselt.

Postiteenused tuleb konkurentsile avada 2011. aastaks
Postiteenuste monopolid Euroopa Liidus peavad kaduma hiljemalt 31. detsembril 2010, öeldakse parlamendis 11. juulil vastu võetud raportis. Kaks aastat lisapikendust võivad taotluse esitamisel saada riigid, mis liitusid 2004. aastal või hiljem, ning väikese rahvaarvu või pindalaga või keeruka topograafiaga riigid. Euroopa Komisjoni ettepanek oli turg avada 1. jaanuariks 2009, ent parlament seda ei toetanud.
Turu täielik avamine tähendab, et riiklikel operaatoritel ei ole enam monopoli alla 50grammiste saadetiste puhul. Direktiivi rakendamine peab toimuma kindlate tingimuste alusel, mis puudutavad nt "universaalteenust" (terve territooriumi katmine mõistliku hinnaga), töötingimusi ja kollektiivlepinguid.

Universaalteenuse pakkumine ja rahastamine
Posti tuleb vastu võtta ja laiali jagada vähemalt kord päevas, viis päeva nädalas, ja seda kõikjal Euroopa Liidus, nii Londonis kui ka Hiiumaal. Linna- ja maapiirkondades peab kasutama sama tariifi. Parlamendiliikmed rõhutavad, et selline universaalteenus peab ka tulevikus olema tagatud.
Lisaks peavad liikmesriigid kindlustama piisava ligipääsu ja kontaktpunktide rajamise, mis arvestaksid kasutajate vajadusi maapiirkondades ning hõreda asustusega piirkondades. Universaalteenuse tagamiseks peaksid liikmesriigid kindlaks määrama kontakt- ja juurdepääsupunktide miinimumarvu nendes piirkondades.
Kui turuosalised ei suuda universaalteenust pakkuda kasumlikult, võivad liikmesriigid universaalteenuse rahastamiseks ette näha riiklikud hüvitised või hüvitusfondi, mida rahastavad operaatorid ja/või teenusekasutajad. Liikmesriik võib valiku teha ise, ent peab sellest teavitama Euroopa Komisjoni.

Erand uutele, väikestele ja keerulise topograafiaga liikmesriikidele
Riigid, mis liitusid 2004. aastal või pärast seda, võivad postituru liberaliseerimiseks saada kaks aastat lisapikendust (kuni 31. detsembrini 2012). Samuti võivad lisapikendust saada riigid, kus on rasked maastikutingimused, nt kus on palju saari, samuti väikese rahvaarvu ning piiratud geograafilise suurusega riigid. Pikendust taotlevad liikmesriigid peavad oma soovist teavitama Euroopa Komisjoni.
Järgmisena peab oma ühise seisukoha esitama nõukogu. Suure tõenäosusega tuleb ettepanek ka teisele lugemisele.

Lennuettevõtjad peavad näitama pileti lõpliku hinna
Parlament leidis 11. juulil vastu võetud raportis, et avalikkust tuleb lennupiletite hindadest paremini informeerida. Avalikustatud piletihindade puhul peab olema ära näidatud pileti lõplik hind.
Täiskogul vastu võetud raport käsitleb Euroopa Komisjoni ettepanekut 1992. aasta lennunduse siseturu kolmanda liberaliseerimispaketi läbivaatamise kohta. Eesmärk on suurendada turutõhusust, parandada lennuohutust ja tugevdada tarbijakaitset ning hindade läbipaistvust.

Lennupileti lõplik hind tuleb avalikustada
Leiti, et lennureisijaid tuleb kohelda kui teisi tarbijaid ning neile tuleb anda täielikku teavet pileti lõpphinna kohta. Lennuettevõtjad peavad seetõttu pakkuma avalikkusele põhjalikku teavet oma lennupiletihindade ja lastitariifide kohta. Ükskõik mis vormis, sh internetis avalikustatud piletihinnad, mis on suunatud otseselt või kaudselt reisijatele, peavad sisaldama kõiki kohaldatavaid makse, tasusid, lisamakse ja lõive, mis avaldamise hetkel on teada (sh maksud, mida neile on kehtestanud kolmandad isikud). Rõhutati veel, et piletihinnad ei tohi sisaldada kulusid, mida lennuettevõtjad tegelikult ei kanna.
Valikulistest hinnalisadest tuleb reisijat teavitada selgel, läbipaistval ja ühemõttelisel viisil iga broneerimisprotsessi algul ning nende aktsepteerimine reisija poolt peab toimuma vabal valikul. Vaikimisi nõusolekut selliste hinnalisade aktsepteerimise kohta ei loeta kehtivaks.

Julgestustasud
Raportis tuuakse esile, et julgestustasud kasvavad ning et tarbijal on õigus teada, kui suured need on ja milleks neid kasutatakse. Seetõttu otsustati, et kui "lennupileti hind sisaldab lennujaama või parda julgestustasusid, näidatakse need kulud piletil eraldi või tehakse reisijale muul moel teatavaks."

P.S Euroopa Parlamendi täiskogu istungeil otsustatust ja arutatavast kirjutan taas sügisel septembrikuus! 18. juulist 26. augustini oleme puhkusel.
Ilusat suve Kesknädala lugejaile.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)