Oh see tubli Eesti Post!

Kahjuks kuulun nende inimeste hulka, kellele meeldib postkastist peale reklaamilehtede leida kirju sõbralt, sugulaselt või tuttavalt.

Üks näide postikasutusest. Tahtsin saata Läänemaal suure tee ääres elavale õele sünnipäevaks (6. märts) õnnitluskaardi. Et see õigeks ajaks kohale jõuaks, kiirustasin 4. märtsi hommikul Õismäel Nurmenuku keskuse juures olevasse postkasti kaarti panema. Piinliku olukorra tekitas asjaolu, et 6. märtsi lõunases telefonivestluses õega polnud ma eriti pillav õnnitlussõnadega (need olid ju kaardile ritta pandud!), ent ka õe kõne oli kuidagi ebalev, sest tavaliselt me täname kaardi kättesaamisel. Hiljem selgus, et kaart jõudis tema postkasti 8. märtsi keskpäevaks. Et kompenseerida oma „pahategu", otsustasin saata õele väikese raamatu lihtmaksikirjaga. Selleks pidin sõitma Rocca al Mare ostukeskusse, sest 40 000 elanikuga Õismäel suleti postkontor mitu kuud tagasi. Suure otsimise peale leidsin ostukeskuse pika koridori lõpust Eesti Posti teenindusboksi. Sain oma tehingu 20. märtsil kell 15 tehtud (kviitung olemas!) ja saadetis jõudis Läänemaale 23. märtsi keskpäevaks.

Teine näide. Eesti Posti 5. märtsi Tallinna templit kandev naistepäeva õnnitluskaart jõudis minu postkasti Õismäel 9. märtsi lõunaks.

Veel kummalisem lugu. Minu tuttava poolt Tallinnas 6. märtsil posti pandud juubeliõnnitluskaart polnud märtsi lõpukski Lasnamäele jõudnud.

Alles veel aasta tagasi jõudis eelmisel päeval postitatud kiri kohale järgmisel päeval. Aga nii nagu noorus ei tule iial tagasi, ei pöördu ka Eesti Posti teenindus aastatetagusele tasemele.

Ei tea, kuidas hakkavad lätlased ja leedulased leppima sellise postiteenindusega? Mina küll ei lepiks. Või tegutsetakse välismaal usinamalt kui siin, „omas matsiriigis"?

AINO KURVITS, Õismäe, Tallinn

Jaga |