Meie imevärklikust kilplaslikkusest

RALF R. PARVE,      19. mai 2004


Reklaamipaus televisioonis. Kamp lodukübarates mehikesi teatab, kuidas Muinasveski nimeline pank suvatseb nendetaolistele kilplastele otsekohe ja heatahtlikult tunni aja jooksul laenuraha jagada.
Tammsaare teel silmasin tänavareklaamil juba uut, kuid tuttavlikus lodukübaras kilplast, kes pakkus soodsaid plastaknaid. Meenus, et kunagi ennemuistsel aal püüdsid kilplased ehitada nõukoda. Aknad jäeti aga tavapärasest rumalusest tegemata ning otsustati pimedasse hoonesse valgust kangide, labidate, luudade, rehade ja harkidega tuua. Nõukoda jäi endastmõistetavalt pimedaks, sest meie lahket aknaehitusfirmat polnud kilplastel siis võtta.

Nõndaviisi! Meid samastatakse rumalate kilplastega, kellele tulevad abistava käega appi targad pangahärrad ja ehitusmeistrid. Või ma eksin? Hoopiski meie oleme tarkpead, keda rumalukesed aitama kipuvad?
Taoline mõte hakkas pakkuma sügavamat huvi. Tuligi mäluvärskenduseks üles otsida Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kilplased". Ja etskae! Kohe sai selgust, et autor oli tegelikult selle loo kalkuni ehk saksa keelest maakeelde tõlkinud. Tuttavlik sõnum. Meenub, et meie praegused seaduseandjad tõlkisid Kreutzwaldist 147 aastat hiljem kalkunikeelsed eurodirektiivid maakeelde, mille tulemusel said porganditest, kurkidest, rabarberist ning tomatitest puuviljad.
Tore, kui ajalooline järjepidevus toimib. Vähemalt nii paistab see massi- ja reklaamimeedia suhtumisest meisse, tavakodanikest valijatesse. Meil koheldakse rahvast kui vaimse piiratusega kohtlaste naljanditegelastena.

Sarnast suhtumist võime märgata ka poliitikas. Seda valdkonda maalitakse rahvale ette äärmiselt keeruliseks aetud protsessina, millest kilplaseks peetav lihtkodanik ei pruugi aru saada. Nii tulebki "appi" ajakirjandus, kes seletab meiesugustele "poolearulistele" lahti, mida tegelikkusest tuleb arvata. Ent rahvas pole sugugi kilplaslik. Hoopiski poliitikas askeldab meid kilplasteks pidavaid kääbuseid. Rahvuslane Oskar Loorits ongi öelnud:
"Kus kolosse ei leidu, seal peavad pidu kääbused. Kahjuks nendel tegelinskitel on liig palju energiat ja teotsemistungi. Ja neil on pööraselt suur isu enda maksmapanekuks ja elav fantaasia igasuguste segaste kombinatsioonide ja mahhinatsioonide leiutamiseks. Tavalised juhid manguvad endale jumaldamist, ent nende endi tegevuses puudub igasugune jumalik säde. Tihtilugu on aga näha üksnes lihtlabast närusust."
Taolise mõttega edasi ehk õigemini tagasi minnes tahakski siinkohal tsiteerida Prantsusmaa 19. sajandi riigitegelast Talleyrandi: "Rahvad võpataksid õudusest, teaksid nad vaid, kui närused inimesed neid valitsevad."

Eesti poliitikas tegutseb karjakaupa inimesi, kelle kohta kehtib tõdemus: "Ühed on võimelised kõigeks, teised aga pole võimelised millekski." Kes seda väidet uskuda ei taha, sellele soovitaks lugeda Tiit Madissoni 1999. aastal ilmunud raamatut "Riigipööraja märkmik. "Täieline vabariik" ilma viigileheta".
Need, kõigeks võimelised tegelased loovad endale ja oma sõpradele sobilikku seadusandlust. Meenutaks 1992. aasta juriidilisi ettevõtmisi selle nimel, et Arnold Rüütel ei saaks presidendiks. Siis nuputati välja sobilik seadusandlus.
Isiklikest materiaalsetest huvidest lähtuvalt kehtestati ka nn Betlemi tädi seadus, mille kohaselt laiendati pärijateringi niivõrd, et muudetud pärimisõiguse kohaselt said otseliini kõrval pärijateks ka "lehma lellepojad".
Omakasust kõneldes meenub, et iga kord, kui Riigikogus tegeldakse õlleaktsiisiga, tekivad seal ka erinevate õlletehaste sõbrad ning sõbrakesed.
Ja viimatine seadusandluslik trikk. Kuna Edgar Savisaar ei jooksnud Riigikogu väliskomisjonile oma Moskva-sõidust aru andma, töötas välisministeerium välja välissuhtlemise seaduse eelnõu, mis kohustaks Savisaart oma Moskva-visiitidest aru andma. Senise seadusandluse kohaselt on aga Tallinna linnapea kohustatud aru andma vaid linnavolikogu ees, kes on ta ametisse kinnitanud. Nimetagem seda seadusekest siis Riigikogu väliskomisjoni esimehe nime järgi "Mihkelsoni onu seaduseks".
Lõpetuseks lühidalt: välisministeerium ja Riigikogu väliskomisjon meenutasid antud juhul oma kilplasliku käitumisega eskimoid, kes töötavad Kongo elanikele välja juhiseid, kuidas kuumuses elada.
Edu neile!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (26)