Kes ja mis õhutab meediaetendust Eestis?

EVE OSA,      14. november 2007


Taas reageeriti siinmail Soomes üheksa inimelu võtnud koolivägivalla-aktile ootuspäraselt. Mitte adekvaatselt, vaid just säärasel moel, nagu oleme harjunud "ülaltpoolt" ootama. Igaüks üritas oma ametiposti õigustada. Haridusminister üleskutsega, et õpetajad peavad õpilastega rääkima. Mis omakorda tõi vähemalt internetis kaasa hoopiski õpetajate palgale keskendatud diskussiooni. Mõnes lehes kirjutati koolimajade turvalisuse tõhustamise vajadusest.

No ei usu ma, et koolide kuulikindlamaks muutmisega sääraseid juhtumeid kuigivõrd ennetada suudetaks. Kui idee tegutseda on ikkagi küpsenud noore inimese hingevalust tema kahe kõrva vahel, siis sellised pseudotegevused mõjuvad küll pigem Statoili stardikomplekti ostma õhutamisena. Just selliseid sõnu on kasutanud mõni aasta tagasi keskkooli lõpetanud noored oma palka õigustada püüdvate ministeeriumiametnike loba kommenteerimiseks.

Ja mille üle noor siis oma hinge valutab? Leebe vastus: kool ei ole eluks vajalike teadmiste, vaid riigieksamiteks valmistumise koht. Süsteemitu tuupimise akadeemia. Õpilane on vaid tühine ühik kooli töö hindamiseks. Mingite ministeeriumivõhrukeste sõnastatud küpsuskirjanditeemadest peab see "ühik" valima sellise, mida erakondliku suhtumisega võimalikult vähe põrmustada saab. Mistõttu ka vägagi terase mõtlemisega noored inimesed kirjutavad kokku ümmargust loba, mida nad ise häbenevad.

See soome poiss, kes kaheksa inimest endaga teispoolsusse kaasa võttis, oli selline, kellele tavaolukorras kuigivõrd tähelepanu ei keskendata. Ei olnud õppimisraskustega, vaenatud, agressiivne, narkar ega pätt. Oli poiss, kes luges ja mõtles veits rohkem kui kästud. Aga see ei kottinud kedagi. Nii see poiss oma sünteesioskuste kitsukestes piirides oma maailmanägemust korraldaski – viisil, mille üle me nüüd jahmunud oleme.

Eesti suuremad lehed on juhtunut adekvaatselt käsitlenud kahes artiklis. Õpetajad, kel oma õpilastega teemat arendada tuleb, peaksid läbi lugema Andrus Kiviräha "Kurja üliinimese" (EPL, 10. november 2007), aga eelkõige kindlasti sama päeva Postimehes ilmunud Alo Lõhmuse intervjuu Tartu Ülikooli semiootikaprofessori Peeter Toropiga – "Koolitulistamine on muutunud meediaetenduseks". Lõhmuse–Toropi dialoogis on nappide lausetega kirjeldatud kogu ohuolukorda, kus verinoor töötu filosoof on pikalt elanud oma rollis ja kompleksidega keskkonnas, mida ta pole suutnud muuta. Tänapäevase anarhismi looja Max Stirneri kombel vastandas ta isiksuse perekonnale, kirikule ja riigile. Tegi oma teo nii, et seda võetaks teadlikult revolutsioonilise käitumisena. Oleks võinud toimida nii suvalises endale igapäevases keskkonnas – ka kodus. Mängis olukorra enne virtuaalselt läbi.

Lõhmus ja Torop rõhutavad: niisuguse käitumisega inimene ei juhi oma ideed, vaid idee juhib teda – ta on juba ohver, peab lubatu ära tegema. Võrdluseks Lahesõda ja Iraagi sõda – etendus on käest ära läinud, esialgse kava vastu pööranud.

Mehed räägivad ka meediavabadusest ja internetist – et tuleks tõsta blogi- ja kommenteerimiskultuuri. Ja rõhutavad, et ka see soome poiss ei osanud oma fragmenteeritud teadmisi sünteesida.

No aga see on ju suisa vastuhakk Reformierakonna kolme-neljakümneste viljatute õite lobale, kui õige asi ikka on Eesti poiste Iraaki võõrast sõda sõdima kupatamine! Ja läbi lillede ka vihje, et ega see nüüd õige asi ole, kui isikliku kogemuseta noorte ajusid pestakse iga hinna eest valimisvõidu nimel. Kui Kristjan Palusalust tehakse sujuvalt Eesti riigi surmavaenlane Aljosha.

Reformierakonna räige manipuleerimine, kultuurivaenulikkus iseenda upitamise nimel ja internetisõim (mis on valitsuse kahjuks samuti lastetu kommunikatsioonibüroo direktori põhirelv) toimib vägivallale õhutavalt põhiliselt selle soome mõrvarpoisi tüüpi inimeste peal. Ennast teostada suutvaid andekaid noori – nii eestlasi kui ka eiratavast rahvusest – kannustab see pigem oma andeid välismaal rakendama. Mis tähendab, et järglasteta poliitiknaiste pensionipõlves ülalpidajaid neist ei saa.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (115)