Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti edulugu. Mislaadne see on?

EEVI GEIDIK,      09. september 2015

Lugesin 1. septembri Virumaa Teatajast, et meie üldhariduskoolides õppijate arv on viimase 17 aastaga vähenenud ligi 40 protsenti. Põhiseadus väidab, et Eesti Vabariik eksisteerib meie rahvuse, keele ja kultuuri säilitamiseks. Tuleb järeldada, et Eesti Vabariik pole oma olemasolu õigustanud.

 

 Kuhu need lapsed kadusid?

Teadupärast ükski võõrriik, isegi mitte paaniliselt kardetud Venemaa pole Eestimaal lapsi hävitamas käinud. Igaüks saab aru, et seadusega kehtestatud toimetulekupiir lapsi üles kasvatada ei võimalda. (2015. aastal on toimetulekupiir üksielavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2015. aastal 90 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 72 eurot kuus. - Toim.) Kes kehtestas sellise näljapiiri, mis rahvast välja suretab?

Rahva enamuse otsus?

Ilmneb, et otsuse oma rahva hävitamiseks on teinud Eesti rahva enamus, kes kogu taasiseseisvusaja on hääletanud parempoolsete parteide võimulpüsimise poolt. Paremparteid pole seda kunagi varjanud, et nemad kaitsevad jõukama rahvakihi huvisid, vaeste saatus neile korda ei lähe. Ometi on Eesti vaesemad inimesed võtnud omaks veendumuse, et kui nemad kaitsevad jõukurite külluslikku elu, kaitsevad nad sellega oma riigi ja rahva ning iseendi edasikestmist põhimõttel, et küll siis rikaste toidulaualt ka vaestele raasukesi pudeneb. Ega ikka ei pudene. Tegelikkus on täiesti vastupidine sellele, mida meie rahva enamus on alati soovinud. Soovitakse oma riigile euroopalikku jõukust, aga samal ajal keeldutakse euroopalikult käitumast. Rikastes riikides on kasutusel astmeline tulumaks, mida Eestis kardetakse kõikidest tontidest kõige rohkem, sest see riivab jõuka rahvakihi huvisid.

 Vaesed salgavad oma huvid maha

Eesti vaesed inimesed on lahkesti nõus käest ära andma kõik, isegi eluks esmavajaliku – hambaravi, elektrivalguse, inimõiguse eluasemele ja elamisväärsele palgale –, peaasi, et jõukam rahvakiht saaks hoitud ja hellitatud.

Kas tõesti vaesuses elavad inimesed ei märka, et peavoolumeedias oma heaoluga kelkivate jõukurite jutt on sügavas vastuolus meid ümbritseva tegelikkusega? Vaeste inimeste elust peavoolumeedia eriti ei räägigi, vaesuse kirjeldamist peetakse sotsiaalpornograafiaks, mida rikkad ja ilusad põlastavad.

Inimesed on tervise huvides suutelised muutma isegi oma toitumisharjumusi, mida peetakse väga raskeks ettevõtmiseks, aga oma mõtteviisi ei muuda nad miski hinna eest. Kui tekib küsimus, kas kaitsta omaenda perekonna, oma laste huve või hoopiski võõraid huve, otsustavad meie vaesed inimesed tingimata võõraste huvide kasuks. Millest on tingitud soov oma pere huvid maha salata? Seda on võimatu seletada. Nähtavasti ikkagi usutakse kogu seda valet, mida parempoolsed parteid võimulpüsimise nimel levitavad. Häid tulemusi annab igasuguse paanika ja hüsteerika külvamine, parim mõjutusvõte on ähvardamine Putini ja Venemaaga.

 

Mis on peavoolumeedia tähtsaim ülesanne?

Peavoolumeedia kõige tähtsam kohustus peaaegu veerandsajandi jooksul on olnud võitlus Keskerakonna vastu, kuna see saatanlikuks tembeldatud erakond kaitseb vaeste inimeste huvisid. Kui palju valet ja laimu on peavoolumeedia levitanud nii Keskerakonna kui ka Edgar Savisaare kohta! Ajakirjanikud, kes laimavad Savisaart, on kindlasti endaga väga rahul – nemad ju karistavad poliitikut, kes julgeb kaitsta vaesema rahva huvisid, aga ühtlasi ka tõestavad, et vaesem rahvas meie riigi jaoks oluline ei ole. Kas ikka tõesti pole? Kas laimulevitajatest ajakirjanikel ei teki arusaamist, et just nemad aitavad kaasa Eesti riigi ja rahva hävitamisele? Mõelgu nad hästi järele, kuhu kadus 40% meie kooliõpilastest.

Kui vaesus ja viletsus Eestis endistviisi vohavad, siis paarikümne aasta pärast siin kooliõpilasi enam polegi. Vähemalt eestisoost õppurid kaovad jäljetult ja allesjäänud/-jäetud koolid muutuvad täiesti sujuvalt ingliskeelseteks ning uus rahvastik kehtestab Maarjamaal uue põhiseaduse.

EEVI GEIDIK, pensionär Rakverest



Viimati muudetud: 13.09.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail