EI Euroopa Liidule!

27. august 2003


Heimar Lengi poolt juhitud töögrupi avaldus Eesti Keskerakonna IX kongressile

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimukandja on rahvas.
Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
Eesti Keskerakond küsib täna, 9.augustil aastal 2003, kas me oleme tõesti valmis vabatahtlikult ära andma osa oma suveräänsusest, mille alles 1992. aastal tagasi võitlesime. Oleme me ikka nõus andma iseseisvuse ära neile poliitikutele, kes meist veelgi kaugemale, Brüsseli-koridoridesse, kiirustavad?
Kas me oleme tõesti nõus sulanduma võimsas rahvaste katlas, kus meie imeilus emakeel jääb vaid eurotõlkide tarbeks ja külapoodide taga pruukimiseks, sest konkurentsivõimelisi töökohti täidavad teised, meist rikkamad, targemad, nahaalsemad töövõtjad?
Euroopa Liidus ei võida kõik. Sinna minekust võidab kolmandik - peamiselt euroametnikud, poliitikud, tõlgid, juristid, vahendajad. Kaotavad aga ülejäänud, kelle pärisosaks jäävad hinnatõusud ja vaese, tagahoovi tõrjutud inimese tunne.
Mõõtes liitumise plusse-miinuseid rahas, tuleb ausalt tunnistada, et kaotajate osaks jääb ligi 14 000 kaubaliigi hinnatõus. Olgu see siis autokütus, mis mõjutab nii ühistransporditeenuste kui kõigi teiste kaupade hindu, mille valmistamiseks on vaja transporti. 18%-ne käibemaks tuleb nii soojus- kui elektrienergiale, uuselamutele, maale. Vähemalt 5%-ne käibemaks lisandub ajalehtedele, kooliõpikutele, töövihikutele. Maksu alla lähevad ka teatri-, kino-, näitusepiletid ja veel palju muud.
Lisaks satuvad Eesti ettevõtjad tollibarjääride taha nendel turgudel, kus me võiksime saada konkurentsieeliseid võrreldes paljude teiste riikidega. Olgu selleks siis Hiina, Venemaa, Ukraina, Valgevene, USA, Jaapan jpt. Ka Eesti ettevõtjad, eriti väikeettevõtjad, kaotavad Euroopa Liiduga liitumisel rohkem, kui nad seda eales tunnistada julgevad.
Kaotajate sekka kuuluvad eakad, töötud, sundüürnikud, lastega pered jpt, sest hinnatõusude taustal ei tõuse nendele mõeldud hüvitised küll kiiremini, kui on neid valmis tõstma Eesti riik ise. Automaatselt ja ilmtingimata ei tõuse sotsiaalsed tagatised kellegi tarvis.
Kaotajaks jääb tavaline palgasaaja. ELi ühtne siseturupoliitika viib küll hinnad Põhjamaade tasemele, kuid sissetulekud ei tõuse, sest paraku on Eesti konkurentsieeliseks pigem madal tööjõukulu, mitte pelgalt klanitud ja laenudel-liisingutel priiskav eliit. Täna on meie toidukorv põhjanaabrite omast poole odavam. Meie keskmine palk ligikaudu 6000 krooni ehk 386 eurot. Soomlase keskmine palk aga 2210 eurot ehk 34 476 krooni. Mis saab tublist tavalisest eesti inimesest siis, kui hinnad tõusevad näiteks Soome tasemele, kuid palk jääb tänase Eesti tasemele?
Paljude põhitoiduainete kallinemine toob aga kaasa pea kõikide toidukaupade hinnatõusu. Euroametnikud ise ei kaota. Europarlamendi saadiku palk on 130 000 krooni pluss esinduskulud ja lähetustasud. Eesti keskmise palga tõusuks prognoosivad Eesti euro-eufoorikud aastaks 2007 aga umbes 12 000 krooni.
Kuhu edasi? Küsime jälle - kellele kartul, kellele koored?
Tunnistagem ausalt, et Euroopa Liitu astumisest võidab otseselt umbes 300 000 ja kaotab umbes 600 000 inimest.
Ehk võidab esimene ja kaotab teine Eesti.
Hääleta EI Euroopa Liidule, kui sul on vähegi väärikust ja ausust oma vanavanemate ees ning usku iseendasse ja oma tulevikku. Tunne end eurooplasena, kuid jää eestlaseks, sest seda maad tuleb meil ise harida ja kaitsta.
EI Euroopa Liidule!
Tartu, 9. august 2003

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)