Töö tegemine tuleks jälle ausse tõsta

Jaan Vahtra,      03. märts 2004


Eesti Wabariigis olid küsimused lihtsad ja selged. Mõiste töö tähendas töö tegemist, amet ameti pidamist. Hommikul läksid töölised tööle, ametnikud ametisse, omanikud olenevalt omandist kas büroosse, toimetusse, vabrikusse, põllule või heinamaale … Pankur, kellel polnud oma panka, ei olnud pankur. Kui teda niimoodi nimetati, peeti seda viisakaks nöökamiseks.
Kas ei kõla koomiliselt, kui näiteks Maalehe või Postimehe toimetaja sõidab toimetusse tööle? Kas lillekastis porgandeid kasvatama, eelmise päeva saasta koristama või saksu sõidutama? Kas kubjas ja aidamees tegid tööd? Kilter kamandas, kubjas sundis, aidamees istus lävepakul ja märkis toodud-viidud viljakotte - igaüks vastavalt mõisnikult saadud korraldustele. Kes eksis või mõisnikule ei meeldinud, seda tabas Mäeküla piimamehe või lähiminevikust maksuameti juhi saatus.
Jõudeaja veetjate silmis polnud töötavail orjadel, käsitöölistel, talupoegadel ega palgatöölistel üldse mingeid inimväärseid omadusi, nende isiksuse areneminegi polnud töö kaudu võimalik. Eesti Wabariigis juba oli! Töö tegemist peeti nii tõsiseks toiminguks, et seda ei sobinud narrida, veelgi vähem slängiga lörtsida. Päevake tukkumist võis tähendada kogu kuiva heina hukkumist. Alles "Kes ei tööta, see ei söö!" võimaldas posti otsas jala kõigutamist, samuti koosolekul pläma jutlustamist tööks nimetada. Ka ratsahobusega perest perre sõitnud viljanormi täitmise kamandaja hakkas ennast töö tegijaks nimetama, kuigi ta eelkäija, valla käskjalg, oli varem vaid vallaametnik.
Mäletate sõjaaegseid promenaadipreilisid või -prouasid - aeg hiline, amet selline … -, kes Saksa ohvitseride käevangus ei läinud mitte tööle, vaid ametisse? Kas mitte samuti ei minda krooni käevangus olukorda riigis kujundama?
Kui taastasime vabariigi, võiksime taastada ka keelepruugi. Ametnikudki saaksid aru, millega nad tegelevad. Miks neid valikuliselt pärjatakse, miks töö ei ole enam populaarne? See aitaks unustada 50aastase töö mängimise, tõstaks jälle ameti pidamise ja töö tegemise ausse, olgu töö siis vaimne või füüsiline.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)