Nädal Euroopa Parlamendis [täisversioon]

SIIRI OVIIR,      27. veebruar 2008

Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourg'is 18.–21. veebruarini arutleti jälle Euroopa jaoks olulisi teemasid. Täiskogu kõige tähtsamaks teoks tuleb kahtlemata pidada Lissaboni lepingu raporti...
Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourg'is 18.–21. veebruarini arutleti jälle Euroopa jaoks olulisi teemasid. Täiskogu kõige tähtsamaks teoks tuleb kahtlemata pidada Lissaboni lepingu raporti heakskiitmist, aga samuti Kosovo teema arutelu. Olulistest heakskiidetud raportitest võib veel esile tõsta finantsküsimuste läbipaistvuse raportit ja Euroopa majanduspoliitika üldsuuniste (2008–2010) raportit. Parlament lükkas tagasi terroristide toetamist ja terroristide värbamist puudutava raporti. Debateeriti ka Euroopa demograafilise tuleviku üle; sel arutelul esines Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt.

Osaistungjärgu avas Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering, kes, teavitades saadikuid Kosovo iseseisvuse väljakuulutamisest 17. veebruaril, märkis: "See otsus oli etteaimatav ja väljendab Kosovo kodanike tahet." Pöttering toonitas, et "meie kohus on innustada Kosovo liidreid täitma oma kohustust tagada vabadus ja demokraatia ning heanaaberlikud suhted kõigi oma naabritega".

Lissaboni leping on kehtivate lepingute edasiarendus

Ülekaaluka enamusega (525 poolt, 115 vastu, 29 erapooletut) kiideti heaks raport, milles öeldakse, et "tervikuna on Lissaboni leping kehtivate lepingute märkimisväärne edasiarendus, millega antakse EL-ile suurem demokraatlik vastutus ja tõhustatakse otsuste tegemist" ning "tugevdatakse EL-i kodanike õigusi liidu suhtes ja tagatakse liidu institutsioonide tõhusam toimimine".

Demokraatliku vastutuse kasv

Lissaboni leping (reformileping) annab Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele suurema rolli, mis tõstab nende demokraatlikku vastutust. Lissaboni lepingu alusel peavad kõik Euroopa õigusaktid (ka eelarve-, justiits- ja siseküsimustes), kui mõni erand välja arvata, saama võrdsetel tingimustel Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi heakskiidu. Lisaks valib Euroopa Parlament – ﾜlemkogu ettepanekul – tulevikus ka Euroopa Komisjoni presidendi, kusjuures ﾜlemkogu peab arvesse võtma Euroopa Parlamendi otsustust.

Kodanikud saavad enamad õigused

Samuti tugevdab Lissaboni leping kodanike õigusi. Näiteks muutub õiguslikult siduvaks EL-i põhiõiguste harta, kus sätestatakse kõik kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Samuti kehtestatakse kodanikualgatus, mis võimaldab kodanikel esitada ettepanekuid küsimustes, mille puhul nad leiavad, et EL-i õigusakti on vaja aluslepingute rakendamiseks.

Uues reformilepingus eristatakse selgelt EL-i pädevused liikmesriikide suhtes, lähtudes põhimõttest, et kõik need pädevused, mida aluslepingutega ei anta liidule, kuuluvad liikmesriikidele. Lisaks tuuakse lepingus välja kohustus austada "liikmesriikide rahvuslikku identiteeti".

Usun, et uus leping pakub piisavaid tagatisi vältimaks EL-i muutumist tsentraliseeritud üliriigiks.

Euroskeptikutest saadikud ﾜhendkuningriigist süüdistasid lärmakalt nii ﾜlemkogu ja Euroopa Komisjoni kui ka parlamenti konsolideeritud reformilepingu mitteesitamises. Tõsi, lepingut ei ole veel tõlgitud kõigisse EL-i ametlikesse keeltesse, aga 12 liikmesriiki on seda ise teinud ja veebilehele üles pannud.

Tulemuslikkus suureneb

Reformileping tugevdab EL-i institutsioonide võimet täita oma ülesandeid tõhusamalt. Nii hakkab märkimisväärselt rohkem olema valdkondi, mille puhul võetakse Euroopa Nõukogus otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Uus topelthäälteenamuse süsteem muudab otsuseni jõudmise lihtsamaks. EL-i välispoliitika kõrge esindaja ja välissuhete volinik liidetakse ühtseks Euroopa Komisjoni asepresidendiks – välis- ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks –, mis tagab EL-i välistegevuse suurema sidususe.

Samuti peaks EL-i tulemuslikkust suurendama sambastruktuurist loobumine ning liidu eesmärkide parem määratlemine sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, lapse õigused, Euroopa naabruspoliitika, humanitaarabi, energia, teadusuuringud, turism, sport, rahvatervis ja kodanikukaitse.

Reformileping suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi rolli

Parlamendi osa seadusandluses suureneb tänu kaasotsustamismenetluse üldisele kohaldamisele. Nüüdsest näevad kodanikud selgelt, et Euroopa õigusakte võtab vastu rahva poolt otsevalitud koda.

Parlamendi heakskiit on üldjuhul nõutav ka rahvusvaheliste lepingute valdkonnas.

Parlamendil on õigus algatada aluslepingute uut läbivaatamist; selles menetluses osaleb parlament muutmist ettevalmistava konvendi töös (Euroopa Nõukogu ei saa teha otsust konventi mitte kokku kutsuda ilma parlamendi eelneva heakskiiduta).

Eelarvevolitused, mida parlament jagab võrdsel alusel nõukoguga, laienevad nüüd kõigile EL-i kulutustele.

Parlamendi volitused poliitilise kontrolli valdkonnas suurenevad, seda eelkõige Euroopa Komisjoni presidendi valimise kaudu.

Mitmed EL-i elus olulised otsused, mida seni on teinud ainult Euroopa Nõukogu, peab nüüd heaks kiitma ka parlament: otsus alustada tõhustatud koostööd; paindlikkuse klausli kasutamine; need otsused, mis võimaldavad laiendada aluslepingutes ette nähtud õiguslike aluste ulatust, näiteks seoses Euroopa Prokuratuuriga või õigusalase koostööga kriminaalasjades.

Isegi ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kus parlamendil otsustamisvolitusi ei ole, antakse Euroopa Parlamendile üldine õigus saada teavet ja osaleda konsulteerimisel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Parlament saab kaasotsustamisõiguse peaaegu kõikides EL-i poliitikavaldkondades. Seega tugevdab reformileping EL-i demokraatlikku mõõdet.

Kodanike informeerimine

Reformilepingu puhul on Euroopa Parlament seisukohal, et liikmesriigid peaksid üles näitama maksimaalset poliitilist pühendumust tagamaks uue lepingu ratifitseerimine enne 1. jaanuari 2009. Samuti peetakse oluliseks, et EL-i institutsioonid ja riikide ametiasutused teeksid võimalikult suuri pingutusi selgelt ja objektiivselt teavitamaks Euroopa kodanikke lepingu sisust ning avaldaksid lepinguga revideeritud konsolideeritud aluslepingud viivitamatult – pakkumaks kodanikele selgemat alusteksti liidu kohta.

Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni arutelu

Parlament arutas Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajaga Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni tagajärgi.

EL-i eesistujamaa Sloveenia välisminister D. Rupel ütles oma kõnes, et Sloveenias märtsis aset leidev EL-i – Lääne-Balkani foorum on oluline samm, kus käsitletakse piirkondlikku koostööd. EL on juba välja kuulutanud Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) missiooni, samas jääb suhete loomine Kosovoga iga üksiku liikmesriigi ülesandeks. Rupel rõhutas, et Kosovo on tõeliselt eriline juhtum, ning andis ülevaate Euroopa Nõukogu ühispositsioonist, milles toonitati, et Kosovo iseseisvusdeklaratsioon kohustab austama serbia vähemust ja selle kultuuripärandit. Eesistujamaa välisminister kutsus liitu üles "hoidma uksed ja aknad Lääne-Balkani ja Kosovo jaoks valla".

Parlamendifraktsioonide esindajate sõnavõttudes võis kuulda ka vastakaid sõnavõtte, kuid üldjoontes jäid kõlama toetavad seisukohad.

Läbipaistvusest finantsküsimustes

Parlamendi täiskogu võttis vastu raporti läbipaistvuse kohta finantsküsimustes. Ettekande tegi eurovolinik Siim Kallas.

Europarlament peab väga tähtsaks EL-i toimingute läbipaistvust, sest see võimaldab kodanikel enam osaleda otsustamisprotsessis ja tagab, et EL-i institutsioonid saavutavad suurema õiguspärasuse ja tulemuslikkuse ning kannavad kodanike ees enamat vastutust. Samuti aitab suurem läbipaistvus avalikkusel paremini aru saada, kuidas EL-i finantsvahendeid kasutatakse.

Raportis tõdetakse, et ehkki volinik Siim Kallase läbipaistvusalgatused on tervitatavad, saab veelgi enam ära teha.

Abisaajate nimed tuleb avalikustada

Vastavalt finantsmäärusele peab Euroopa Komisjon avalikustama EL-i eelarvest abi saajate andmed. Praegu kasutatav süsteem võimaldab Euroopa Komisjoni veebilehelt ligipääsu ainult 14 liikmesriigi andmebaasidele, mis pakuvad teavet ühise põllumajanduspoliitika alusel toetuse saajate kohta. Kinnitatud raportis soovib parlament, et Euroopa Komisjon võtaks kasutusele uue süsteemi ning vastutaks täielike ja usaldusväärsete andmete tagamise eest, aga samuti rakendaks vajalikud meetmed liikmesriikide ametiasutuste suhtes, et tagada selliste andmete edastamine.

Kõrgete ametiisikute finantshuvide deklareerimine

Kinnitatud raportis rõhutati, et iga institutsioon peaks vastu võtma oma liikmete kutse-eetika eeskirjad, mis põhinevad olemasolevatel tavadel kõikide asjassepuutuvate finantshuvidega seoses.

Sissenõudmised

Raportis väljendatakse kahetsust selle üle, et teave ühenduse finantsvahendite sissenõudmise kohta on läbipaistvusalgatusest välja jäetud. Parlament kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema eelarvepädevatele institutsioonidele ja avalikkusele kättesaadavaks abisaajate nimed ja sissenõutavad summad, mis tuleb tagastada või mis on juba kantud EL-i eelarvesse, samuti nende summade lõppsihtkoha. Lisaks peab Euroopa Komisjon korrapäraselt esitama parlamendile ülevaate sissenõutavatest, kuid laekumata summadest ning avaldama niisuguse teabe oma veebilehel.

Pettusejuhtumite avalikustamine ja eetikakoodeks

Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek kaaluda avaliku „musta nimekirja" loomist. Sinna kantaks kinnitust leidnud pettusejuhtumid ning nende eest vastutavad üksused. Seda on vaja nii süüdlaste avalikustamiseks kui ka avalikkuse teavitamiseks pettusevastasest tegevusest.

Lisaks tuuakse esile tungivat vajadust OLAF-i eetikakoodeksi järele, pidades silmas süütuse presumptsiooni abisaajate puhul, kes on pärast pikka ja nende huve kahjustavat juurdlusmenetlust kohtute poolt õigeks mõistetud, kuid kellele ei hüvitata nende mainele tekitatud kahju või põhjustatud rahalist kahju.

Terrorismi toetamist ja terroristide värbamist käsitlev raport lükati tagasi

Pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid võttis EL 2002. aastal vastu terrorismivastase võitluse raamotsuse, kus liikmesriike kutsuti üles ühtlustama oma seadusandlust ning kehtestama miinimummäärad terroristlike kuritegude eest karistamiseks.
Raporti hääletamise ajal võeti vastu muudatusettepanekud, milles parlamendiliikmed kutsusid liikmesriike üles pidama avatud arutelu raamotsuse muutmiseks kohaldamisalasse tuleks lisada terrorismi ülistamine, sest see võib soodustada vägivaldset radikaliseerumist.

Lõpphääletusel otsustas parlament raporti tagasi lükata. Põhjus: suuremad fraktsioonid ei jõudnud kokkuleppele selles, kuidas radikaliseerumist kõige paremini ennetada, ning esitatud sõnastus polnud vastuvõetav.

Euroopa vajab vastust demograafilistele väljakutsetele

Arutati Euroopa demograafilist tulevikku, sest demograafiline olukord hakkab lähitulevikus oluliselt mõjutama Euroopa konkurentsivõimet, majanduse elujõulisust ja kodanikkonna sotsiaalset ühtekuuluvust.

Raportis märgitakse, et keskmine sündimusmäär EL-is on 1,5 (Eestis 1,4), mis on ebanormaalselt madal. Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt on Euroopas 2030. aastal 469 miljonit elanikku ja 2050. aastal 450 miljonit elanikku (2004. aastal oli 457 miljonit).

Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt on Eestis 2030. aastal 1,2 miljonit elanikku ja 2050. aastal 1,1 miljonit elanikku (2004. aastal oli 1,4 miljonit).

Kui 2004. aastal elas Euroopas alla 25-aastaseid 29%, siis 2030. aastaks väheneb see määr 24 protsendini. Üle 60-aastaseid oli 2004. aastal 18% ning 2030. aastaks kasvab see kontingent 25 protsendini.

Kui Eestis 2004. aastal oli alla 25-aastaseid inimesi 31%, siis 2030. aastaks langeb see näitaja 27 protsendile. Üle 60-aastaseid oli 2004. aastal 19% ning 2030. aastaks tõuseb see näitaja 22 protsendini.

Pensionisüsteemi muutmine

Raportis soovitatakse "vanemate töötajate karjäärijuhtimise põhjalikku reformi" ning toetatakse ennetähtaegse pensionilesaatmise vähendamist. Samuti soovitatakse vanemate töötajate puhul, kes enam ei soovi täistööajaga töötada, uurida võimalust kasutada osatööajaga töötamist, paindlikku tööaega, kaugtööd või töö jagamist, millest oleks võimalik välja kujundada uudne viis järk-järguliselt pensionile jääda. Lisaks soovitatakse edendada niisugiste eeskirjade ja normide kehtestamist, mis võimaldaksid töötajatel vabatahtlikult pikendada tööelu pärast 65. eluaastat; seda koos maksusoodustuste ja sotsiaaltoetustega töötajate ja tööandjate jaoks.

Pensionilisa lapsevanematele ja isade õigused

Liikmesriikidele esitatakse üleskutse tagada, et töö katkestamine sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse tõttu lakkaks olemast omalaadne „karistus" naiste pensioniõiguste arvutamisel. Näiteks võiks liikmesriigid ette näha kindlasummalised lisatasud, mida pensionär saaks vastavalt vanemate poolt üles kasvatatud laste arvule.

Raportis kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama konkreetseid soovitusi, et isasid julgemini kaasataks pereellu isaduspuhkuse võtmise õiguse abil. Samuti tuleks Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidel edendada isade õigusi seoses laste kasvatamise ja hoidmisega (eriti lahuselu või lahutamise korral), eesmärgiga arendada soolist võrdõiguslikkust Euroopa ühiskonnas.
Siinjuures ei saa mööda minna osundamisest Eesti uuele perekonnaseaduse eelnõule, kus kõik on täpselt vastupidi.

Õigus viljatusravile

Raportis tuuakse esile, et viljatus suureneb, puudutades praegu 15% abielupaaridest. Liikmesriike kutsutakse üles kindlustama paaride üleüldist õigust saada viljatusravi ja omada juurdepääsu meditsiiniliselt toetatud viljastamisele. Samuti peaks liikmesriigid tagama, et viljatuse meditsiinilise ja psühholoogilise ravi kulud katab sotsiaalkindlustussüsteem.

Kaasraportöörina pidasin Euroopa demograafilise tuleviku raporti arutelul kõne, kus märkisin: "Liikmesriikides läbi viidud küsitlused näitavad, et keskmiselt soovitakse peresse 2–3 last. Keskmine sündimusmäär Euroopa Liidus on praegu 1,5 (Eestis 1,4). See näitab, et tahe ja tegelikkus ei ole kooskõlas." Toonitasin oma kõnes, et liikmesriigid peavad suutma sündivuskõverat mõjutada –selleks tuleb luua olukord, et perre soovitud laste arv realiseeruks.

Märkisin sedagi, et "Euroopa Liidu demograafiline olukord sõltub väga paljudest otsustest, paljudest õigusnormidest, alates töö- ja perekonnaõigusest ning lõpetades keskkonna ja julgeoleku alastega". Pered vajavad turvatunnet, et lapse sünd ei katkestaks vanemate karjääri, s.t töö- ja pereelu peab olema parimal moel ühitatav, ja seda nii emade kui ka isade puhul. Oluline on, et vanemad soovivad kindlustunnet suuta oma lastele tagada hea haridus, osasaamine huvitegevusest, vajadusel riigi materiaalne tugi, sest kindlustunnet omamata lapsi ilmale ei tooda.

Juhtisin Euroopa Parlamendi tähelepanu ka migratsiooniküsimustele, sest "elanikkonna arvu suurendamine pelgalt sisserändega on kergeusklik tee; sisseränne on ainult osaline ja lühiajaline lahendus. Peame enam tähelepanu pöörama innovatsioonile, mitte aga integratsioonile".

[fototekst]
VÄÄRIKAS TEE: Siiri ja Mihkel Oviir jätkavad vapralt oma väärikat teed Eesti poliitikas. Kesknädal õnnitleb Mihkel Oviiri riigikontrolöriks tagasivalimise puhul.
Delfi foto presidendi vastuvõtult


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)