Teeme Eestis nagu Tallinnas!

EDGAR SAVISAAR,      22. jaanuar 2003


Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus otsustada, milliseks kujuneb elu nii tema kodukohas kui ka riigis tervikuna. Selle õiguse tööriistaks on vabad valimised: kohalike omavalitsuste valimised ja Riigikogu valimised. Märtsis otsustate teie, Eesti kodanikud, keda usaldate riiki juhtima järgmiseks neljaks aastaks. Jälle on teie kord valida, millise erakonna poliitika esindab kõige enam teie huve.
Keskerakonna poliitika on alati olnud eeskätt sotsiaalpoliitika. Me oleme võtnud oma südameasjaks hoolitseda ka kehvemal elujärjel inimeste eest. Üheks selliseks puudustkannatavaks sotsiaalseks grupiks, suurimaks teiste seas, on Eestis pensionärid.
Meil on eakate ees tänuvõlg nende tehtud töö eest. Nende loodud väärtused on alusmaterjal uute loomiseks. Loodavast peab jätkuma nii nooremale kui ka vanemale põlvele. Tänastel pensionäridel on oma ja sugugi mitte väike osa meie riigi tänases edus.
Austusest oma töö teinud eelmise põlvkonna vastu tuleb püüda neilegi tagada see, mida soovime iseenestele.

Keskerakond murdis end opositsioonist välja 2001. aasta lõpul, mil kolmikliidu linnavalitsused kukkusid kõigepealt Tartus ja seejärel Tallinnas. 2002. aasta alguses järgnes linnadele võimuvahetus riigis.
Uuel koalitsioonil algas kiire ja pingeline valimiste-eelne tööaasta.
Keskerakonnal tuli tõestada, et tema poliitika - seesama, mida kolmikliit ja tema nupukeerajad neljaks aastaks opositsiooni püüdsid jätta - seisneb mitte kergekäeliselt antud lubadustes, vaid täiesti teostatavates sotsiaalprogrammides.
Tallinnas viisime sisse korra, mille kohaselt linn aitab oma pensionäre neile üle jõu käiva maamaksu tasumisel. Ühistranspordi hinna, mille Isamaaliit tõstis taevastesse kõrgustesse, tõime alla veel opositsioonis olles. Kuid selleks, et sõidupileti hinda hoida sellel madalamal tasemel, tuli võimul olleski kõvasti tööd teha.
Keskerakond võitles veehinna tõusu vastu - ja võitis. Ei lasknud me tõusta ka toasooja hinnal. Seda vahet tunnetavad tallinlased tänavusel külmal talvel kindlasti.

Kõigest tehtust olulisemaks pean algatust maksta igale Tallinna pensionärile 500-kroonist toetust. Eeskätt pealinnas jääb riigipension selgelt alla kiirele hinnatõusule. Elukalliduse leevendamiseks toetame pensionäre sellest aastast täiendava linnatoetusega.
Meie edu Tallinnas leidis oma vastukaja süüdistustes rikka Tallinna laiutamises kogu Eesti arvel. Müüt rikkast Tallinnast puruneb: piisab vaid osutada vaesusele, mida on pealinnaski piisavalt. Selle asemel, et Tallinna Eestile vastandada, esitaksin üleriigilise üleskutse: teeme nagu Tallinnas!
Juba opositsiooniparteina esitasime mitu kaalukat ettepanekut eakate elujärje parandamiseks. Alati leidsid meie poliitilised vastased mingi põhjuse need tagasi lükata. Toonane kolmikliidu valitsus ja mõõdukas sotsiaalminister Eiki Nestor laiutasid aina käsi - tahaks aidata, aga pole raha. Tulime võimule ja tõestasime, et raha leiab ikka tahtmise korral - saamatus ei ole paratamatus. Eelmisel aastal suutsime pensione tõsta keskmiselt 200 krooni. Ka tänavu on pensionikassasse laekunud oodatust rohkem. Nüüd tegime ettepaneku tõsta pensione 100 krooni veebruarikuust ning 130 krooni aprillikuust.

Kuid üleriigilistes ajalehtedes on puhkenud piinlikkust tekitav vaidlus. Üritatakse tõestada, nagu ei oleks see kindel, et raha pensionitõusuks on olemas. Raha on olemas. Seda kinnitab vabariigi valitsuse liige sotsiaalminister Siiri Oviir. Ma ei näe põhjust tema sõnades kahelda.
Armastatakse seletada, nagu tahaks Keskerakond pensionide tõstmisega osta pensionäride hääli. Keskerakond on valitsuspartei. Meie töö on seotud eeskätt valitsemise, mitte valimistega. Kui pensione on võimalik tõsta täna, siis tõstame neid täna. Mida siin enam oodata!
Minuni on jõudnud kuuldused, et mõnes kohalikus omavalitsuses puhutakse üles kartusi, nagu ei suudaks vald ega väikelinn pensionäridele sama suuri toetusi maksta kui pealinnas. Ütlen veel kord - Kohtla-Järve ega Obinitsa ei pea võtma seda raha oma eelarvest. Kui pension tõuseb, tõuseb ta igal pool Eestis, mitte ainult Tallinnas. Selle üle otsustavad valijad 2. märtsil.
Meie saame Tallinnas kättevõidetut korrata riigi tasemel. Tallinnas leidsime raha, et toetada pensionäre, leiame ka selle raha, millega tõsta pensione kogu riigis. Et meiega võidavad kõik, vaadake Tallinna pealt. Ja uskuge omaenese silmi, usaldage omaenese mõistust.

KESKMÕTE:
Selle asemel, et Tallinna Eestile vastandada, esitaksin üleriigilise üleskutse: teeme nagu Tallinnas! Tulime võimule ja tõestasime, et raha leiab tahtmise korral ikka - saamatus ei ole paratamatus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (43)