Riiklik ükskõiksus põhjustab lastele kannatusi

Alkoholi avalikes kohtades tarbimise lubamine Riigikogu poolt oli ehmatav ja täiesti vastutustundetu. See, mis järgnes sellisele seadusele, kui suvises linnapildis torkasid pidevalt silma pudeleid kummutavad inimesed, sh massiliselt noori, rääkimata maasvedelevatest ja magavatest joobnutest, oli tõeliselt õõvastav. Tallinna linnavalitsuse otsus kahe erandiga keelustada alkoholitarbimine avalikus linnaruumis oli hädavajalik ja sellises olukorras möödapääsmatu, sest kättesaadavus ja halb eeskuju on olulised hoovad, mis tõukavad noori alkoholi tarbima. Õnneks on see avalikku alkoholitarbimist lubav, sisuliselt kuritegelik ja rahvasthävitav seadus nüüdseks üldsuse survel tagasi pööratud. Viimastel aastatel on aina kasvanud mure seepärast, et lapsed ja noored alkoholi ning uimasteid tarbivad.

Murelikuks teevad meedias ilmuvad sõnumid kanepi legaliseerimise soovist. Uuringus „Euroopa noored 2012“ oli Tallinna koolidest saadud info uimastite ja alkoholi tarbimise ning sellega seotud ja sotsiaalsete probleemide kohta väga alarmeeriv. Faktid uimastite ja alkoholi tarbimuse kohta 15-aastaste koolinoorte hulgas olid ohtlikud: 24,5% lastest ja noortest tarbib kanepit, kusjuures ligi 20% lastest on erinevaid uimasteid ja alkoholi proovinud juba 11-aastaselt. Selles eas on alkoholi proovinud 80%, sealjuures viimase 30 päeva jooksul on olnud vähemalt üks kord purjus neljandik poistest ja tüdrukutest. Samas 2/3 juhtudest nende riskilaste vanemad ei tea, kus nende lapsed õhtuti viibivad ja kellega sõbrustavad. Kahjuks on selliste noorte huvi spordi jm huvitegevuste vastu väike. Need on tõsiasjad, mis peavad panema meid kõiki muretsema ja tegutsema.

Tallinnas hiljuti toimunud traditsioonilisel perede ja laste ümarlaual oli seekord peateemaks laste vaimne tervis. Ümarlauda oleme koondanud kõikide lasteteenistuse lülide esindajad alates linnaosade lastekaitsetöötajatest kuni arstideni ja psühholoogideni.

Viimasel ümarlaual esitasid lastepsühhiaater Anne Kleinberg ja koolijuht Katrin Luhaäär andmeid üha sagenevatest laste psüühika- ja käitumishäiretest ning toonitasid lastekaitsetöötajate ja meedikute suurema abi vajalikkust. Väljavaated olukorda parandada on muutunud käegakatsutavaks – Laste Vaimse Tervise Keskus lastehaigla juures on nüüd saanud reaalse aluse. Nurgakivi on pandud, ehitus käib. Tallinna linna poolt finantseerimise abil juba 2006. aastal valminud projekt on lõpuks tänu Norra kuningriigi finantstoele realiseerumas.

Peaaegu 13 aastat on möödunud ajast, kui Tallinna Lastehaigla arstidega tõime esile laste vaimse tervise probleemid ja vajaduse selline keskus rajada. Kõik need aastad jäid valitsevad poliitikud ja ministrid kahjuks osavõtmatuteks ning laste vaimse tervise probleemid olid neile võõras mure. Kuna nüüdseks on laste vaimne tervis saanud riiklikuks probleemiks, luuakse Norra finantsabiga ka teistes linnades väiksemaid keskusi niisuguste laste abistamiseks.

Tallinnas kerkiv Laste Vaimse Tervise Keskus saab heatasemeliseks kompetentsikeskuseks, kel on hea koostöö kõigi lasteteenistuse lülidega, eelkõige koolitervishoiu alal töötajatega. Kahju vaid, et vastutustundetult on kaotsi lastud palju väärtuslikku aega ja mõnegi jaoks on abi hiljaks jäänud. Ükskõiksus, mida otsustajad aastaid osutasid, maksab kätte meie meditsiinis ja korrakaitses, ning seda hoopis suurema protsendiga, rääkimata hälbinud eludest.

Loodan siiski, et terve mõistus ja soov lapsi kaitsta on olemas meis kõigis, kaasa arvatud otsuseid tegevad poliitikud valitsuses ja Riigikogus.

KESKMÕTE: Ükskõiksus, mida otsustajad aastaid osutasid, maksab kätte meie meditsiinis ja korrakaitses, ning hoopis suurema protsendiga, rääkimata hälbinud eludest.

MERIKE MARTINSON, lastearst, Tallinna abilinnapea

Jaga |