Eestil edukas Euroopa Liidu eesistumise poolaasta

Peaminister Jüri Ratas tunnistas ettekandes Riigikogule 5. detsembril, et Eesti annab aastavahetusel Euroopa Liidu eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ning teadmises, et paljud olulised otsused said poole aastaga tehtud, ja Eesti andis selleks endast parima. "Eesti eesistumine õnnestus meie ametnike, poliitikute, erasektori ja kolmanda sektori nõu ja jõuga ning Eesti inimeste külalislahkuse toel. Igaüks meist on mitte ainult Eesti nägu ja Eesti tegu Euroopas, aga väga tihti ka Euroopa nägu ja Euroopa tegu maailmas," rääkis ta.

Kuigi praeguseks on paljud aktuaalsed probleemid Euroliidu sees saanud lahenduse, oli veel pool aastat tagasi olukord äikeseline. Brexit’i referendumi järel oli õhus peataolekut ja eksistentsiaalseid küsimusi. Eesti päris eesistumise kavandatust pool aastat varem brittidelt, kellel lahkumisläbirääkimised olid ummikus. Rändekriis polnud lõppenud ning euroala majanduslik ebakindlus võis kõigutada kogu paati. Nüüd on heitlikest ilmaoludest võitu saadud, taastatud kontroll laevukese üle ja võetud kurss edasi.

Ühtsus tasakaalu kaudu

Eesti eesistumise lipukirjaks 500 miljonile eurooplasele oli „Ühtsus tasakaalu kaudu“. Eesti poolt hakkasid seda vedama 1300 inimest. Laenates Arvo Pärdi tuntud lastelaulust mõtte „Oleme ise küll väikesed, kuid meie jõud on suur“, sooviti Euroopale näidata väikese riigi suurust.

Täiesti põhjendatult on Eesti eesistumist nimetatud ka digitaalseks eesistumiseks, kuivõrd tegemist oli läbiva prioriteediga.

Eesistumise jaoks loodi praktilisi digilahendusi ning aidati kaasa Euroopa Liidu tööprotsesside digitaliseerimisele. Septembris peeti Tallinnas digitaalne tippkohtumine. Eesti eestvedamisel digiallkirjastati oktoobris esimest korda Euroopa Liidu õigusakt. E-residentsust või X-teed propageeriti kõikvõimalikel kohtumistel ja konverentsidel. Nii EL-i riikidele kui ka idapartneritele ning Aafrika ja Aasia riikidele.

Eesistumise algul võttis Eesti endale eesmärgiks pingutada Euroopa majanduse elavdamise ja konkurentsivõime tõstmise nimel. Sooviks oli lihtsustada ühtsel turul tegutsemist ning suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahale, et Euroopa inimesed võidaksid kaupade ja teenuste valikus, kvaliteedis ja hinnas. Majandust, aga eriti just väikeettevõtlust, elavdab Eesti juhtimisel saavutatud kokkulepe suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mahtu ja pikendada fondi kasutamist aastani 2020. Fondist on seni kasu saanud näiteks Tallinna Lennujaam – lennuraja pikendamiseks, keskkonnanõuete täitmiseks ja lennuohutuse edendamiseks. Samuti ka väga paljud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted Eestis ja üle Euroopa neile pakutavate soodsamate investeeringutoetuste ja laenutingimuste kaudu.

Juulikuus leiti Tallinnas ühiselt: rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada nii, et need arvestaks ka digimajanduse arengut. Olukord, et internetiettevõtted maksavad tulumaksu vaid selles riigis, kus nad on registreeritud, mitte aga seal, kus nad teenivad kasumit, ei ole vastuvõetav.

Piirid ja (küber)julgeolek

Eesistumise alguses seati eesmärgiks vähendada rändesurvet Euroopa Liidu välispiiridele, tõhustada piirihaldust ja tegelda rändekriisi tagajärgedega. Nüüdseks on rändekriisi lahendamisest saanud rändehaldus: ei tegelda enam n-ö tulekahju kustutamisega, vaid keskendutakse pikaajalistele lahendustele. Heaks näiteks on EL–Aafrika usaldusrahastu ja Eesti eesistumise ajal vastu võetud välisinvesteeringute kava, mille eesmärgiks on rände algpõhjuste leevendamine.

Kui eesistumise alguses jõudis Itaaliasse rohkem kui 12 000 inimest nädalas, siis juba augustis oli see arv langenud alla 2000. Loomulikult pingutasid selle tulemuse nimel kõik liikmesriigid ja eriti need, kes, eesotsas Itaaliaga, olid kõige suurema rändesurve all. Tõsine proovikivi on EL-i ühine varjupaigasüsteemi reform. Lahendusteni jõutakse selles vallas ehk järgmisel aastal.

Eesti eestvedamisel pöörati suurt tähelepanu küberjulgeolekule. Tallinnas toimunud esimene Euroopa Liidu kaitseministrite küberõppus osutas ilmekalt Euroopa Liidu ja NATO koostöö ning infovahetuse olulisusele. Euroopa Liit peab toime tulema küberjulgeolekuga seotud ohtudega ning tagama turvalise küberruumi igale meie kodanikule.

Eesti eesistumise vältel võõrustati Tallinnas sadu idapartnerlusriikidest pärit poliitikuid, ettevõtjaid ja noori. Hästi läks korda idapartnerluse tippkohtumine, mida jääb tähistama ühisdeklaratsioon, kus muu hulgas seati praktilised ühised sihid aastaks 2020. Majanduse, ühenduste, hariduse ja digitaalsuse valdkonnas on konkreetsed projektid, mis muudavad miljonite inimeste elu paremaks ja stabiliseerivad meie naabrust.

 Digitaalne Euroopa

Pärast Eesti eesistumist ei ole digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine enam ainult Eesti prioriteet, vaid kogu Euroopa siht. Ühisele arusaamisele selles jõuti koos Euroopa Liidu 27 riigipea ja valitsusjuhiga just Tallinnas peetud digi-tippkohtumisel.

Digitaalse ühtse turu ja ühiskonna arenguks vajalike ühtsete reeglite kehtestamine Euroopa Liidus on keeruline ja aeganõudev ülesanne liikmesriikide erineva nägemuse ja valmisoleku, aga kindlasti ka usalduse ja turvalisusega seotud kaalutluste tõttu. Tänu suurtele jõupingutustele Eesti saavutas Euroopa Parlamendiga kokkuleppe, mille kohaselt kaovad veebipoodides asukohapõhised piirangud toodetele ja teenustele järgmise aasta jõuludeks.

Väga oluliseks sammuks avalike teenuste piiriülestele kasutajatele on liikmesriikide kokkulepe ühtse digivärava määruse osas, mis näeb ette ka andmete ühekordse küsimise põhimõtte kasutuselevõtu Euroopa Liidu tasandil. See on olnud Eesti ammune idee ja seisukoht.

 Liikmesriikide ühine arusaam sellest, kuidas muuta e-valitsemine Euroopas tõhusalt toimivaks reaalsuseks, sai kinnitatud oktoobris e-valitsemise Tallinna deklaratsioonis. Ühine spektripoliitika muudab ülikiire (5G) side, isejuhtiva transpordi, värkvõrgu jpm reaalsuseks. Ülikiire internetiühenduse väljaarendamisse annab kahtlemata vajaliku tõuke ka Tallinnas 28 liikmesriigi ja Norra ministrite poolt allkirjastatud 5G deklaratsioon.

Eesti ja teiste digimeelsete liikmesriikide eestvedamisel tuli Euroopa Komisjon septembris välja kauaoodatud eelnõuga andmete vaba liikumise kohta. On pingutatud, et viia andmete vaba liikumise arutelud kõikjale ning rajada ühtne arusaam digitaalsest tulevikust. Eestit on Euroopa Liidus teadvustatud andmete vaba liikumise kui viienda põhivabaduse eestkõnelejat.

Euroopalik solidaarsus

Mõni nädal tagasi allkirjastasid EL-i riikide liidrid Göteborgis sotsiaal-tippkohtumisel Euroopa sotsiaalõiguste samba. Üheskoos anti lubadus tegelda töötuse, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisega. Usutakse Euroopasse, mis tagab võrdsed võimalused ja juurdepääsu tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse.

Palju kõlapinda leidnud lähetatud töötajate direktiivi arutelu lõhestas juba pikka aega Euroopa vanemaid ja uuemaid liikmesriike. Liikmesriikide vahel kokkuleppele jõudmine nõudis diplomaatilist osavust ning meisterlikku läbirääkimist. See oli ilmekas näide Eesti eesistumise moto – "Ühtsus tasakaalu kaudu" – elluviimisest.

Tasakaalu looduse ja inimeste vahel püüti leida ka keerulistes läbirääkimistes Euroopa Liidu kliima- ja jäätmepoliitikas. Väga tõsiselt võeti Pariisi kliimaleppe elluviimist, ning Eesti tegi eesistujana ära suure töö selleks, et vajalikud reeglid kokku leppida. Selle tulemusena saab annaalidesse kirjutada kõigi Pariisi kliimaleppe täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimise EL-is.

Parem Euroopa

Peaminister Jüri Ratas avaldas eelmainitud ettekandes lootust, et Euroopa on pärast Eesti eesistumist natuke parem, lootusrikkam, ühtsem ja enam tasakaalus.

Samas on ka Eesti pärast seda poolaastat teistsugune riik. "Oleme targemad, kogenumad ja enesekindlamad kui enne. Oleme õppinud ja pingutanud ning hakkama saanud. Ja mis vast kõige olulisem – meid mõistetakse terves Euroopas enam ning meil on rohkem sõpru kui varem," ütles Ratas.

AIVAR JARNE

[fotoallkiri]     KOLMEKESI EUROOPAT JUHTIMAS: Peaminister Jüri Ratas, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ning Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker võtsid 15. detsembril Brüsselis ajakirjanike ees kokku Eesti eduka eesistumise Euroopa Liidus. 

Jaga |