1. maist läheb Eesti maa müüki

Tänavu 1. maist alates kaovad kõik piirangud maa müügiks välismaalastele, neile, kellel on raha palju rohkem kui meie oma riigil, Eesti põllu-, metsa-, kala- ja rannamehel. Saame selle eest küll moraalse õiguse osta endale maad mis tahes EL-i liikmesriigis niipalju kui soovime ja maksta jõuame, kui nad vaid müüa soovivad.

Siin pole midagi rohkem vaja seletada, kui on teada, et tuhanded meie maaomanikud oma maa soodsat müügivõimalust ootavad.

Riigi ootustest rääkimata, kui tuletada meelde viimastel aastatel tehtud kümnete tuhandete maatükkide enampakkumisi. Kõik see toimib selles suunas, et eestlased on teel saamaks maata rahvaks ja Eestimaa oma rahvata maaks.

Ärgem siis müügem oma emakest maad, oma isade maad, oma kodumaad raha eest maha, kuigi teine europoliitlik aluspõhimõte - kapitali vaba liikumine - seda võimalust seadustab ja soodustab!

Kapital aga voolab alati sinna, kust on midagi odavalt saada. Koos maaga müüme ka iseenda maha, muudame end kodumaatuks, hakkame sulaseks oma endisel maal või lahkume pagulaseks sootuks võõrale maale.

Duwamish-indiaanipealik Seattle küsis: kas valge mees õpetab oma lastele sedasama, mida meie oma lastele oleme õpetanud? See on: Maa on meie ema ja mis juhtub maaga, see juhtub ka maa poegadega. Maa ei kuulu inimestele, vaid inimesed kuuluvad maale.

Veel mõned read sellest 1854. aastaga dateeritud luulest:

Meie surnud ei unusta iial

Seda ilusat maad,

Sest see maa on punase mehe ema.

Me oleme osa sellest maast

Ja tema on osa meist...

Me teame, et valge mees ei mõista me eluviisi.

Üks paik on talle

Seesama mis teinegi.

Sest ta on võõras, kes tuleb öösel

Ja võtab maalt kõike, mida tahab.

Maa pole talle vend, vaid vaenlane,

Ja vallutanud selle, tungib ta edasi.

(Pealik Seattle kõne, Eesti Loodus nr 1, 2000).

Nii kirjutas teenekas maapoliitik ARVO SIRENDI 30. märtsi Raplamaa ajalehes Nädaline ning järgmine, 4. mai Kesknädal avaldab selle hea ja südantvalutava loo oma lugejatele.

Jaga |