![]() Hea suhtlemine toob konsensuseTOOMAS VAREK, 18. mai 2005Keskerakond on praegu koalitsioonis nii riigis kui suuremates omavalitsustes, eelkõige Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Kogenumad poliitikatundjad meenutavad, et sedavõrd produktiivset aega pole Keskerakonnal tükk aega olnud. Lõpuks ometi saame Eestis ka sotsiaalsemat mõtteviisi kandvate poliitikute tahet ellu viia. Keskerakonna aktivasse tuleb lugeda ka minu valimine parlamendi asespiikriks märtsikuus. Ütlesin juba oma esimeses intervjuus sel ametikohal Kesknädalale, et meie parlamentaarne demokraatia seisis tõelise kriisi eel suur osa poliitikutest, kelle ajalooliseks nimetuseks jäi vikerkaarevalitsus, oli valmis Riigikogu esimeheks valima saadiku, kes tol hetkel ei esindanud mitte kedagi, ühtki erakonda ega parteid. Peeter Kreitzberg ei esindanud kahjuks koalitsiooni ega opositsiooni huve, rääkimata Keskerakonna huvidest. Õnneks võitis poliitiline kogemus ja sellest tulenev vastutustunne. Nüüd on taas eriline situatsioon Riigikogu juhatuses: Eesti uuemas ajaloos on haruharva juhtunud, et parlamenti juhib opositsiooni esindaja (näiteks Toomas Savi 1995. aastal seitse kuud). Kuigi meie töö juhatuses koos Ene Ergma ja Andres Lipstokiga põhineb konsensusel, tuleb tunnistada, et opositsiooni esindaja Riigikogu esimehena komplitseerib teataval määral otsuste vastuvõtmist. Kindlasti ei muuda see koalitsiooni tööd kergemaks. Ei oleks kuigi meeldiv stsenaarium, kui juhatus ei suudaks konsensuslikke otsuseid vastu võtta, tulles suurde saali saadikutelt abi paluma. Kui see juhtuks korduvalt, kaotaks juhatus autoriteedi ja seda ei saaks tõsiselt võtta. Kui Lipstok saab juunis keskpanga presidendiks, valitakse juhatuse koosseis aseesimeeste tasemel uuesti. Kuidas siis opositsiooni-koalitsiooni vahekord kujuneb, saame näha. Pärast praeguse juhatuse valimist vaatasime läbi võimalused, kuidas parlamendi tööd tulemuslikumaks muuta. Mõnel määral oli ajast maha jäänud fraktsioonide ametnike, s.o saadikute usinate abiliste motiveerimine. Riigikogu suurematel erakondadel (Keskerakonnal, Reformierakonnal, Res Publical, ka Rahvaliidul) on istungivabadel nädalatel heaks tavaks väljasõidud maakondadesse valijatega kohtumistele. Selliste sõitude korraldamine nõuab ametnike kaasamist nii ettevalmistusse kui ka hilisemaks aruandluseks ja seadusandluse kujundamiseks. Peavad ju Riigikogu töötajadki end tegeliku eluga kursis hoidma. Riigikogu kantselei aga fraktsioonide ametnikele töösõite ei kompenseerinud. Nüüd on see ebanormaalsus kõrvaldatud. Samuti suurendasime Riigikogu eelarve kokkuhoitud vahendite arvelt fraktsioonide rahastamist, arvestades erakonnast Riigikokku valitud saadikute arvu. Tunnistan, et pidasime nende tulemusteni jõudmiseks päris tõsiseid arutelusid. Uus juhatus muutis ka alatiste komisjonide liikmete arvu, et koalitsiooni ja opositsiooni esindatus neis oleks võimuliidu koostööks maksimaalselt soodne. Meediasse on sellest rohkem jõudnud komisjonide esimeeste väljavahetamine. Kuid selleks, et Riigikogu saaks valitsust toetada, tuligi muuta maaelu-, riigikaitse-, keskkonna-, majandus- ja väliskomisjonide juhtimist. Muudatustega on kaasnenud koalitsioonile paremad positsioonid, mis on loomulik. Kuid peaksin jällegi rõhutama, et need kokkulepped ei sündinud kergelt. Õnneks omandasin läbirääkimiskogemused juba siis, kui töötasin viis aastat Keskfraktsiooni esimehena. Võin julgelt kinnitada, et mul on sõpru ja häid partnereid igas erakonnas. Näiteks koos Marko Pomerantsiga sõidame ühtelugu esmaspäeva hommikuti Rakverest Tallinna, ajame autos üldpoliitilist juttu, aga suures saalis läheb üks opositsiooni ja teine koalitsiooni. Minu arvates on asjalik-töine suhtlemine fraktsioonide ja erakondade vahel, eriti juhtide, aga ka lihtliikmete tasemel kogu poliitikas vältimatult vajalik. Kokkulepped ja konsensus pole ainult ilusad sõnad, vaid neile eelneb küllalt närvilisi ja kõrgendatud hääletooniga pikki koosolekuid. Kahjuks võimendab ajakirjandus sageli just seda poliitika negatiivsemat poolt. Tegelikult on hea tahtmise ja õige suhtlemise juures võimalik saavutada raskemaidki kokkuleppeid. KESKMÕTE: Kokkulepped ja konsensus pole ainult ilusad sõnad, vaid neile eelneb närvilisi ja pikki koosolekuid. Viimati muudetud: 18.05.2005
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |