Siim Kallasel arengupeetus sotsiaalasjus

ANTS TAMME,      28. mai 2003


Nädalavahetusel peetud Reformierakonna järjekordse kongressi kajastustest ajakirjanduses kostis kõigepealt kõrva selle erakonna enesega varjamatult rahul oleva esimehe Siim Kallase enesekiituslik jutt sellest, kuidas see väärt ja tark erakond tema veelgi targemal ja väärtuslikumal juhtimisel on viimastel aastatel kõike targasti ning õigesti teinud ja otsustanud - kui õige otsus olnud ikka minna kolmikliidu lagunedes koalitsiooni Keskerakonnaga ning seeläbi anderikkalt edasi valitseda ning teenitult oma populaarsust lihtrahva silmis veelgi kasvatada… Iseäranis tore olevat elada-valitseda aga praegu - nüüdses kolmikliidus, koosmeelekoalitsioonis Rahvaliidu ning Ühendusega Kihutajate Eest - Res Publicaga. Et kõik Reformierakonna programmilised alustalanõudmised olevat koalitsioonileppesse kenasti-uhkesti sisse võetud ja kõik ja puha.
Et ikka rikastelt vähem makse võetaks, äriringkondi turgutataks-toetataks, vaeste ning puudustkannatajate abirahasid mitte ei suurendataks, vaid koguni vähendataks! Oma üleolevat põlgust abivajajate suhtes ei saanud see peaaegu et sinivereline suurisik - Siim I Kallas teadagi! - teps mitte suurustlevail sõnul seejuures kuuldavale toomata jätta. Et toetuste väikesestki lisamisest abitarvitajatele polevat tema arvates vaja üldse juttu tehagi - need, kes pisutki abi saavad, polevat sellega ikkagi rahul, sest abiraha olevat ju saajate meelest ikka vähe… Need aga, kes abist ilma jäänud, olevat kadedad nendele, kes pisutki abi saanud.
Seega olevat õigem igasugune abiandmine täiesti ära lõpetada ja asi ants.
Oma enesekiituselises ja teise Eesti mõnitamise vängest vaimust kantud etteastes aga jättis tema siniverelisus Siim I sootuks ütlemata, mis tema kui erakonna esimees, kui endine rahandusminister ning vahepealne valitsusjuht on teinud selleks, et meie pisikese riigikese pidevalt-ohtlikult suurenev, peatselt, vaata et veel enne euro tulekut krooni katastroofiliselt kõigutama kippuv väliskaubanduse defitsiit leevenema hakkaks.
Teisisõnu: et Eesti ei veaks priiskavalt liiga palju sisse, vaid et siit saaks midagi ka välismaadele ja välisturgudele müüdud… Väliskaubanduse puudujääk teeb aasta-paari pärast meie muretutele riigijuhtidele palju vängemat peavalu, kui nad oma tänases muretuses arvatagi oskavad. Seeasemel, et unistada presidendi ja peaministri ametikoha ühitamisest ja ise sellele kõrgele kohale kerkimisest, tuleks ka Siim I-l end kokku võtta ning katsuda meie riik majanduslikust hukust päästa.
Aga lõpuks kordan ma oma ettepanekut mitte anda oma poolthäält eurohääletusel septembris, kui pensioni juba juulist keskmiselt 250 krooni võrra ei tõsteta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)