Res Publica taastab tööliste ja talupoegade diktatuuri

ENN MÄLGAND,      15. september 2004


Uuemate otsuste järgi tahetakse anda kool lastevanemate hulgast suvaliselt valitud hoolekogu täieliku võimu alla. See on arusaamatu ja ohtlik otsus. Kool on keeruline ja tundlik instants. Hariduse alal asjatundmatud inimesed ei suuda öelda sõna sekka nii spetsiifilises valdkonnas. Profaanne sekkumine kooliellu ei vii meid edasi.

Koolide hoolekogudele maksimaalse võimutäiuse andmine kisub mõtted vägisi revolutsioonijärgsele Venemaale või 1940. aasta juunipöörde juurde. Ka siis asuti erialainimesi vallandama ning uusi juhte ametisse panema nn tööliste ja talupoegade nõukogude ja inspektsioonide otsuste alusel.

Ametinimetus ei taga intellektuaalsust
Tõsi, meie tänased hoolekogud on tollastest "inspektsioonidest" tublisti erinevad, kuid keskne põhimõte on jäänud samaks: volitused saanud organ (hoolekogu) võib suvaliselt ehk siis subjektiivse otsuse alusel kõrvaldada kooli direktori kui tema arust kõlbmatu. Neil, kel on tulnud sageli ja pikki aastaid viibida koolide hoolekogude koosolekutel, on kindlasti oma arusaam nende tegelikust tööst.
Üldreeglina koosnevad hoolekogud kohaliku elu tuntud tegelastest. Kes on tuntud tegelane? Tuntuse annab inimesele kõigepealt tema amet. Kuid selle kivi all ongi tihtipeale, nagu öeldakse, vähk peidus. Ametinimetus ei ütle tänapäeval midagi inimese intellektuaalsete võimete ega kultuuritaseme kohta. Hoolekogu kirju koosseis, kus väikeettevõtja kõrval istub kohalik velsker, poejuhataja kõrval vallaametnik jne, oma heterogeensuses ei saagi olla mingi otsustaja nendele täiesti kaugeis küsimusis.

Direktori tagandamine otsitud põhjusil
Nagu elus ikka, tehakse ka hoolekogudes arukaid otsuseid, sest hoolekogu liikmed tavaliselt tunnevad kohapealseid olusid. Häda on selles, et kuskil pole välistatud võimalus, et hoolekogu asub mingil talle teada oleval põhjusel koolidirektorit kangutama. Põhjus võib ju olla täiesti otsitud, võimalik, et isegi n-ö parteiline. Selline "alt üles" juhtimine näib esimesel pilgul küll üsna demokraatlik, kuid me peame ikka arvestama Eesti konkreetseid olusid. Ei ole harvad juhtumid, mil kooli hoolekogu võidakse manipuleerida; talle tehakse "selgeks", et seda või teist juhti koolis näha ei taheta.

Diagnoose pangu patsiendid!
Praegune süsteem, kui haridusasutused on kohaliku omavalitsuse haldamisel, on mõistetav, sest koolidega tegelevad asjatundjad. Kui neid vallavalitsuses ei olegi, siis leitakse tuge volikogult. Anda aga kool kui keeruline ja tundlik instants suvaliselt valitud hoolekogu täieliku võimu alla, on arusaamatu ja ohtlikki. Hariduse alal asjatundmatud inimesed ei saa öelda sõna sekka spetsiifilistes asjades, rääkimata otsustamisest. Profaanne sekkumine kooliellu on kõike muud kui edasiviiv. Pealegi tekitab selline "targa näoga" juhtimine pingeid õpetajate ja kooli juhtkonna hulgas, seda ei kiida heaks ka lastevanemate enamik.
Kust selline "revolutsiooniline" algatus tuli, pole päris selge. Tegemist on arutu katsega kehtestada "tööliste ja talupoegade" (pro ametnike, ettevõtjate, ärimeeste, tööliste jt) võim intelligentsi üle, dikteerida neile oma reeglid ja kutsuda korrale sõnakuulmatuid. Jääb vaid üle oodata, millal haiglates hakkavad diagnoose kinnitama "rahva esindajad".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)