Mõtisklus

11. aprill 2007


Kui oleks kord nii, et soovida võiksid,
mida iial ihkab su meel,
mida siis küll selle võimuga teeksid,
mida sooviks su süda ja meel?

Kas sooviksid endale rikkust ja vara
või sooviksid kuulsust ja au?
Või sooviksid jõu ja julguse sära
või õnne, mis iial ei kao?

Kui oleks sul võimu, kas mõtleksid aina
sa enese peale vaid siis?
Või mõtleksid neile, kes mures ja vaevas
ja kellele elu on piin?

Kui oleks sul võimu, kas teeksid, et emad
poegi iial sõtta saatma ei peaks?
Et sõdu iial ei olekski enam
me kauni planeedi peal.

Kui oleks sul võimu, kas teeksid, et kurjus
ja vägivald maailmast kaoks?
Et kõik, mis on hea, enam iial ei nurjuks,
elu oleks vaid õnne jaoks.

Kui oleks sul võimu, kas teeksid, et iial
perekond lahku ei lä'eks,
et rõõmu võiks igaüks koju viia,
et isa ja ema igale lapsele jääks?

Kui oleks sul võimu, kas kaotaksid ära
kõik haigused, hädad me teelt?
Kas uuendaksid tervise, silmade sära,
et lõputult kestaksid need?

Kui oleks sul võimu, kas kaotaksid ilmast
ka vaeva ja puuduse,
et näljaste laste pisarais silmad
iial vanemail muret ei teeks?

Kui oleks sul võimu, kas teeksid ka seda,
et saastast puhtaks saaks me planeet?
Et ei ohustaks vett, õhku, maad ükski häda
ja jäädavalt nii kestma jääks.

Kui oleks sul võimu... ja siin ongi „aga",
siiski väeti on inimlaps.
Kuid kõigi nende probleemide taga
on Keegi, kel kõvem on jaoks.

Ei ole meil võimu ja midagi muuta
me paremaks ilmas ei saa,
kuid siiski on Keegi, kes seda suudab
ja kindlasti teeb seda ka.

Ta kõiki nüüd kutsub, kõikjal hea sõnum kajab,
ka sinule kutse on see!
Kas tõesti veel midagi enamat vajad?
Mõtle järele! Otsus siis tee.

Muhulanna Salme Abe luulekogust „Loojangu eel"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)