Otsekui Tamili Tiigrid?

MART OJASALU,      28. november 2007


Möödunud suve augustis sain ühes Tallinna-lähedases spordibaasis nautida suursugust vene noorte enesekaitsekursust, milles karate elemendid.

Vana spordimehel võttis kohe silma rõõmust vesiseks, kui väga kena sale vene neiu kriitvalges judovormis sooritas päkalt piruetiga tagasi võimsa kannalöögi, tabades sparringutreenerit kannaga täpselt meelekohta. Milline tiigri elegants, koordinatsioon ja ilu! Vaid nahkne neljatolline poroloonkaitse jättis tüüaka treeneri jalule.

Samas treeniti grupivõitlust ja lihviti tabamusel kukkumist pehmelt üle õla kukerpalliga uuesti jalule, et võitlust taganemisel jätkata.

Laagri ülesehitus oli perepõhine – väikestest juntsudest sportlike neidude ja noormeesteni. Kõik olid riietatud piinlikult puhastesse valgetesse vormidesse, osalt oli näha käiseembleemi Rossija. Väga hea pildi jättis tugev, lausa militaarne distsipliin. Hoolikas oli puhtusekontroll, kus treener käratas: "Ainult neegril on käed ja küünealused mustad!"

Minu võrdlus Tseilonil [Sri Lankas] tegutsevate Tamili Tiigritega on muidugi eufemistlik liialdus. Seal kodurahvas singalid võitleb suurriigist Indiast sisse tulnud tamilitega, ning olukord on dramaatiline, verine. Rahvuskonfliktid konsolideerivad raske surve ajal eriti noori ja seovad nende teadvust oma vana emamaaga. Jõud sünnitab lõputu vastujõu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)