Jätame sõja, kaitseme tervist!

Evald Mihkra,      19. jaanuar 2005


Eesti riigi rahvusliku julgeoleku tootmiseks on vaja suurendada Iraagis olevate vägede arvu vähemalt 3000 eestlasest sõjameheni. Ma arvan, et valitsusel selline ettepanek teha ja Riigikogus selle poolt toetus saada ei ole koalitsioonile probleem. Meie Iraagis olevate ja veel Eestis asuvate sõjameeste varustamine on olnud hea. NATOsse mittekuuluvast riigist NATO standarditele vastavaid 40–50 aasta taguseid "Soome soomukeid ja haukapüsse" või Iisraelist "vastavat tehnikat" osta ja kasutamiskõlblikuks muuta ei ole tehniline ega rahaline probleem. Mis see siis ära ei ole, kui ostame neid soomukeid 1,874 miljonit tükk ja lisame omalt poolt vastava remondi ja relvastuse. Hinna teeb tasa vanametalli eest uue raha saamise perspektiiv. On tuntud tõde, et raha peab tootma raha. Kuid alguseks on siiski raha vaja. Kuidas seda saada?
Selleks on vaja haigekassale määratud 13% ja sotsiaalministeeriumile määratud 20% iga töötava inimese tuludest kanda kaitseministeeriumile. Olen täiesti veendunud, et militaarne humanitaarkirjanik J. Jõerüüt oskab kõige paremini oma suures diplomaatias omandatud kogemusi rakendades globaalseid summasid globaalses ulatuses globaalsetel eesmärkidel kasutada. Seega selline raha ja selle kasutamine, arvestades valju korda, ei ole probleem.
Nüüd te küsite – aga inimese tervis? Kuulge, inimesed, saage aru, et isamaaliitlasest peaminister Laarist alates ei saa ega tohi riik mitte ühtegi senti, ega tulevikus eurot, tervishoiule kulutada. Selleks tuleb rakendada inimeste isiklikku raha ja olematuid sääste. Järelikult raha riigi eelarvest "pööblile" ei eraldata – ka see ei ole probleem. Haiglatel ja haigetel puuduvad ravivõimalused ja "odavad" ravimid. Siin on kolm võimalust. Kas annetate abivajajale või maksate või surete. Tegemist on üleüldise turumajandusest tuleneva "vaba valikuga". Seega on tegemist inimeste pseudoprobleemiga. Järelikult ei ole see riigi probleem.
Kuid inimeste pension? Pidage meeles, Riigikogu asespiiker Lang ütles selge sõna ja mõttega, et riik ei saa kulutada pööblile mitte ühtegi senti. Milleks meil on pensionisambad? Inimeste tervise eest hoolitsemine ja pensionialane kindlustatus on tema isiklik mure, nii nagu töö saaminegi. Kuid tänavalapsed? See on nende probleem. Lõppude lõpuks on meil ju turumajandus. Ka see maksab midagi ja kohustab.
Kui "pööbel" sureb, pole probleemi, sest antud juhul kehtivad kunagise "rahvaste isa" kuldsed sõnad: "Pole inimest, pole probleemi!" Uuel aastal edasi probleemideta ühiskonna poole!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)