Olukord Lätis pärast valimisi

Eestis tekitas uudis sellest, et nüüd hakkab Lätit Europarlamendis esindama lausa kolm venelast, tõelise furoori. Eriti kui arvestada fakti, et Eestis ei õnnestunud seekordki ühelgi venelasel Strasbourg'i pääseda. Milles seisneb selline erinevus meie riikide vahel?

Tegelikult on see uudis kolmest venelasest vägagi suhteline. Kes on Alfreds Rubiks? Ta ei ole ennast mitte kunagi venelasena positsioneerinud. Tegelikult on ta endast rääkinud kui veendunud marksistist-kommunistist. Nii et - selle üle, kas ikka kolm Läti venelast said Europarlamenti, võib vaielda.

Kuid Üksmeele Keskus, mille nimekirjas Rubiks oma kandidatuuri üles seadis, on ju ikkagi venelaste partei?

Ka siin ei ole kõik niisama lihtne. Kuigi selle partei valimisnimekirjas satuvad aeg-ajalt ette ka läti perekonnanimed, kujutab Üksmeele Keskus endast faktiliselt parteid, mis on loodud rahvusliku tunnuse alusel. Samas tutvustab see ennast kui partei, mis seisab nii venelaste kui ka lätlaste huvide kaitsel; ta kaitsvat Läti rahva huve. Ja mõnes mõttes on see tõesti vähem radikaalne kui teine vene partei - Inimõiguste Eest Ühtses Lätis -, mida Europarlamendis juba viis aastat esindab Tatjana Ždanok.

Ždanok pääses küll uuesti Strasbourg'i, kuid kohalikel valimistel, mis toimusid teil Europarlamendi valimistega üheaegselt, kaotas tema partei täielikult. Miks?

Sellele, miks Ždanok uuesti võitis eurovalimised, on vastata vägagi lihtne. Ta tegeles Strasbourg'is tõepoolest sellega, mida oma valijatele 2004. aastal oli lubanud. See tähendab - võitles Euroopas elavate mittekodanike õiguste eest. Ja kuigi ta oli üksi, tegi seda vägagi efektiivselt. Teil võib-olla sellest ei kirjutata, kuid Eestis ja Lätis elavad mittekodanikud said õiguse viisavabalt Euroopas reisida just tänu Ždanoki initsiatiivile.

Aga kas Lätis ei ole mittekodanike õiguste eest võitlemine enam aktuaalne, et Ždanoki partei kohalikel valimistel kaotas?

Mõnes mõttes küll. Partei „Inimõiguste Eest Ühtses Lätis" tähetund oli aastail 2003-2004, mil võimud viisid läbi vene koolide reformimist. Siis tulid tänavatele kümned tuhanded inimesed. Kusjuures, tänu selle partei tegevusele, tulid nad tänavatele organiseeritult, mistõttu ei väljunud olukord mitte kordagi kontrolli alt ega toimunud teie Pronksiööga sarnaseid sündmusi. Nähtavasti, kui meie võimud oleksid teinud midagi koolireformi-sarnast, oleksid valimistulemused teistsugused olnud. Kuid praegu tegelevad meil kõik, nagu ka teil, majanduskriisiga.

Mida aga pakkus Üksmeele Keskus, et neil õnnestus võita kohalikud valimised ning saata Europarlamenti kaks saadikut?

Üksmeele Keskus tegi, nagu selgus, vägagi õige käigu: enne valimisi teatasid nad koostööst parteiga, mida juhib endine transpordiminister Aivars Šlessers. Nad läksid valimistele koos ja koos ka võitsid, kusjuures Üksmeele Keskuse eest ei hääletanud mitte ainult venelased ja Šlessersi partei eest mitte ainult lätlased. Muide, Šlessersi partei ei kuulutanud ennast lätlaste parteiks, nagu ka Üksmeele Keskus ei kuulutanud ennast vaid venelaste parteiks.

Mis siis nüüd välja tuleb? Valijad jäid uskuma, et lätlased ja venelased koos on võimelised tegema midagi kasulikku?

Vaieldamatult, ja sellega saavutati vajalik tulemus. Kuid peamine on minu arvates siiski kriis. Šlessers tutvustas end kui inimest, kes on võimeline praeguses situatsioonis riigi päästma, ja rõhutas pidevalt oma edukat tööd ministrina. Mina kui majandusajalehe toimetaja tean, et ega tal eriti millegagi just uhkustada ei ole. Kuid rahvas ootas niiväga päästjat, et siis, kui keegi endast selles rollis märku andis, hakatigi tema poolt hääletama.

Kas peale lubaduste oli võitnud parteide arsenalis veel midagi?

Nad tulid valimistele positiivse programmiga, ja mulle tundub, et sellest oli palju abi. Hoopis teine asi on see, kuivõrd reaalne nende programm on. Kuid sellele küsimusele tuleb neil vastata juba pärast valimisi. Peale selle mängis oma osa ka raha: raha oli piisavalt nii endisel ministril kui ka Üksmeele Keskusel, mida, kuulduste järgi, spondeerib vägagi tuntud Lätist pärit vene ärimees.

Eestis ei avalikusta vene ärimehed oma sidemeid poliitikutega. Vähemalt puuduvad vene nimed parteide ametlike sponsorite hulgas. Kas Lätid on teisiti?

Aga kes on teile öelnud, et sellesama Üksmeele Keskuse sponsor annetab ametlikult valimiskampaaniasse? Ei, nii see ei ole. Kuid üldiselt on teil õigus: meil ei häbene vene ärimehed poliitikuid ja massiteabevahendeid toetada. Vene ettevõtjad tunnevad meil ennast üldse avatumalt ja sõltumatumalt kui teil.

Kolmanda koha sai veel üks uus partei - Kodanike Liit. See partei jätab küllalt radikaalse mulje.

Jah, nad tulid valimistele lubadusega kõik laiali ajada, mõned aga ka istuma panna. Tegelikult kogusid nad niiöelda protestihääled, nagu teil tegid seda sõltumatud kandidaadid. Tulemuseks on kaks kohta Europarlamendi kaheksast kohast, kusjuures, kui kehtestub Lissaboni lepe ja Läti saab Europarlamenti üheksanda koha, saab ka selle endale Kodanike Liit.

Kas seegi on kriisi ilming?

Ses mõttes sarnaneb Läti paljude Euroopa riikidega, kus kõikvõimalikud radikaalid saavutasid küllalt suurt edu. Kuid kordan: summaarse edu saavutasid siiski kaks täiesti mitteradikaalset parteid, kes võlusid valijaid kahe asjaga - näitasid, et lätlased ja venelased saavad koos üht asja ajada, ja kirjeldasid, mida kõike kasulikku nad koos saavutavad.

Tehes nüüd kokkuvõtteid: mis Läti jaoks sellest muutub, et Europarlamendis hakkavad Lätit esindama mittelätlased?

Meie venelaste jaoks muutub nähtavasti midagi paremaks. Kui Ždanokiga liitub Boriss Tšilevitš Üksmeele Keskusest, suudavad nad vastavaid küsimusi efektiivsemalt lahendada. Seda enam, et Tšilevitšil on pikaajaline Euroopa struktuurides töötamise kogemus. Mis aga puutub Rubiksisse, siis arvan, et tema liitub mingi eriti marksistliku fraktsiooniga ja jätkab kommunistlike ideaalide eest võitlemist.

Juri Aleksejeviga vestles Aleksandr Tšaplõgin

[fotoallkirjad:]

ALIEN: Tatjana Ždanok, kes on juba viis aastat Europarlamendis vägaggi edukalt Läti muulasi esindanud, sõidab uuesti Brüsselisse.

IDEELINE KOMMUNIST: Alfreds Rubiks üritab nüüd võidelda kommunistlike ideaalide eest kogu Euroopas.

Jaga |