Uue maailmakorra ülesehitamine jätkub USA vastuseisust hoolimata

Kui Euroopa Liidu eesistujariikideks on 2017. aastal Malta ja seejärel Eesti, siis BRICS-i riikide kohtumisi võõrustab ja juhib käesoleval aastal Hiina. Fotol BRICS-i riikide haridusministrite kohtumine tänavu juulis. http://pib.nic.in

Lühendi BRIC võttis 2001. aastal kasutusele investeerimispanga Goldman Sachs globaalmajanduse uuringute juht Jim O'Neill. See akronüüm koosneb Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina ingliskeelsete nimede esitähtedest. O'Neill leidis, et just nendest riikidest saavad 21. sajandi esimesel poolel maailma majanduskasvu vedurid ja aastaks 2050 lausa domineerivad jõud.

Kõik pole läinud nii nagu loodeti

Järgnenud aastatel avaldati ekspertide poolt arvukalt raporteid ja analüüse, mis seda prognoosi kinnitasid. Need neli riiki olid muutnud oma poliitilisi süsteeme, et ühineda kapitalistliku maailmamajandusega.

Hiina ja India pidid saavutama maailmas juhtiva rolli tööstuskaupade ja teenuste pakkumisel, Brasiilia ja Venemaa aga domineerima toorainete tarnijaina.

Venemaa eestvedamisel toimus 2009. aastal Jekaterinburgis nelja riigi esimene ametlik tippkohtumine, kus anti ühtlasi teada, et maailm vajab "mitmekesistatud, stabiilset ja ettearvatavat valuutasüsteemi". See avaldus sisuliselt kordas juba mõned kuud varem Venemaa ja Hiina poolt tehtud üleskutseid uue (valuutakorvi põhimõttel toimiva) riikideülese reservvaluuta loomiseks, mis vähendaks maailmamajanduse sõltuvust USA dollarist, see tähendab – USA majanduse käekäigust ja Washingtonis aetavast rahapoliitikast.

2010. aasta lõpus võeti ühenduse täisliikmeks ka Lõuna-Aafrika Vabariik. 

Nii sündiski BRICS.

Huvi liikmeks astuda on ilmutanud veel Indoneesia, Iraan, Türgi, Egiptus ning mitmed teised riigid, kuid seni on lastud neid laua äärde ainult vaatlejatena. Lõuna-Aafrika Vabariik võeti ühenduse täisliikmeks, et koostöösse oleks kaasatud ka Aafrika kontinent, kuid väga laiaks ei taheta lasta otsustajate ringil paisuda, sest muidu võib kokkulepeteni jõudmine muutuda liiga keeruliseks.

Koostööd on juba niigi varjutanud Hiina ja India piiritülid ning riikide kohati vastandlikud majanduslikud huvid. Kõik ei ole läinud ka kaugeltki nii kiiresti nagu alguses loodeti. Kuid kõigile probleemidele ja lahkhelidele vaatamata ei maksa seda ühendust siiski alahinnata.

Uus formaat

Hiina on tulnud välja algatusega kasutada edasiseks laienemiseks formaati "BRICS Plus", mis hõlmaks ka teisi "sõbralikke riike", looks laiema dialoogi arenevate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kuidas see täpselt toimima peaks, pole veel selge. Võib-olla toob selles osas selgust eelseisev tippkohtumine?

"Mina arvan, et selleaastane tippkohtumine Xiamenis toob rohkem praktilist ja konkreetset koostööd ning parandab usaldust ja kindlustunnet BRICS-i liikmete vahel," ütles Hiina uudisteagentuurile Xinhua professor Shen Yi, kes juhib BRICS-i uuringuid Fudani ülikoolis.

Sellist uut riikideülest reservvaluutat, mille vajadust toonitati 2009. aastal, ei ole küll loodud, kuid vastukaaluks USA diktaadile alluvale Maailmapangale on juba alustanud tööd Uus Arengupank, mis sõlmis eelmise aasta lõpul oma esimese laenulepingu. Hiina ja Venemaa arendavad omaenda süsteeme pankadevaheliste maksete tegemiseks ning on omavahelistes arveldustes juba osaliselt loobunud dollari kasutamisest. Alles juuli lõpul sõlmis BRICS kokkuleppe ka maksualase koostöö edendamiseks.

Tundub, et uue maailmakorra ülesehitamine jätkub USA vastuseisust hoolimata. Tulevikus võivad ameeriklased avastada, et nad tegid suure vea, kui naersid 2009. aastal välja ettepanekud luua valuutakorvi põhimõttel toimiv riikideülene reservvaluuta. Esialgu kindlustati nii küll USA dollari domineerivat positsiooni, kuid samas aidati ühtlasi kaasa sellele, et tõusvad majandushiiud alternatiivide otsinguil veelgi enam üksteisele läheneksid.

BRICS on praegu sellise rahvusvahelise integratsiooni peamine institutsionaalne alustala. Need viis riiki, kus elab kokku enam kui 40% meie planeedi rahvastikust, moodustavad täna areneva maailma tuumiku.

[fotoallkiri]

Kui Euroopa Liidu eesistujariikideks on 2017. aastal Malta ja seejärel Eesti, siis BRICS-i riikide kohtumisi võõrustab ja juhib käesoleval aastal Hiina.

Fotol BRICS-i riikide haridusministrite kohtumine tänavu juulis. http://pib.nic.in

ANDRES LAIAPEA,

vaatleja

Jaga |