Aitäh, tallinlased, Harju tänava eest!

Eduard Vääri, Enn Tarto, Tõnu Seilenthal, Tõnis Siim, Jevgeni Rjazin, Priit Raudsaar, Rein Vanja,      10. juuli 2002


Rõõmustame teie otsuse üle säilitada Harju tänava varemed haljasala ja mälestusmärgina. Harju tänava varemed on sümboliks tallinlastele, kuid ka Tartu, Narva, Võru ja veel mitme Eesti linna elanikele. Laiemas plaanis sümboliseerivad need paljude Läänemere-äärsete põliste linnade, rahvaste ja rahvakildude saatust pärast suurriikide kokkuleppeid.
Meie näeksime Harju tänava varemeid eredavärviliste lillede alana, kus erinevad lillede rühmad meenutaksid regiooni enim kannatada saanud rahvaid ja linnu (karjala- ja ingerisoomlasi, vadjalasi, idavirulasi, liivlasi, rannarootslasi, juute, balti-, preisi- ja sudeedisakslasi,… , Tallinna, Tartut, Narvat, Dresdenit, Münchenit,…).
Nimetagem seda ala Läänemereriikide rahvaste lillemäeks või -aiaks, sest samuti nagu lilled, kaunistavad erinevad ja omanäolised rahvad, rahvakillud ning inimesed maailma, kus viibime.
Samuti peaks seal asuma Läänemere rahvaste virtuaalne "lilleaed" teabe ja piltidega ekraanidel ja installatsioonides, rõhuasetusega ajaloolisele tõele ning rõõmustamisele veel säilinud omanäolisuse üle (ka maailma teiste regioonidega kõrvutatuna).
Eriti näidatagu siin väikerahvaste ja rahvakildude edukust maailma kultuurisaavutuste ülevõtmisel nende püsimajäämise eeldusena. Koht olgu mõnus - seal võiksid esineda rahvaste pärimuskultuuride viljelejad.
Kogu ettevõtmine lähtuks kultuurilise, antropoloogilise ning bioloogilise mitmekesisuse väärtustamisest ja säilitamise üldtunnustatud tarvidusest.
Loodame, et meie pakutud idee Läänemere rahvaste lilleaiast või -mäest kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse väärtustamise sümbolina leiab edasiarendamist, et seda teostada.

Tartlased ja tartumaalased:

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)