Presidendipralle vox populi

TRIINU TÕRU,      14. märts 2007


Veel eelmisel nädalal poetati postkastidesse ajakirju, kus pildid kleidikommentaaridega Tartus toimunud presidendipaari vabariigi aastapäeva vastuvõtust. Mida aga arvas rahvas, selle kohta pole midagi kuskil lugeda.

Mida meile etendati? Kes seal olid? Mida Ilves rääkis? Mis oli seljas? Kes oli esindatud? Keda ja mida ei olnud? Miks? Seda on arutatud seltskondades ja paljudes kodudes. Mida siis kuulukse?

Mida rääkis Ilves?

Enne valimisi peab ikka midagi ütlema ka sotsiaalse poole kohta, kas või mokaotsast. Rahva seas aga räägitakse, et poliittehnoloogid töötavad, midagi varjatut on enamuse suhtes jälle käsil. Kavalavõitu nägu mehel peas, vastutamatuse tunnet õhkub küllaga. Isegi nüüd, kui rahvas näitas oma suurema osavõtuga valimistest huvi riigi vastu ja valis 60 Riigikogu-kohaga sisuliselt eelmise koalitsiooni jätkumise, st tõelised oma huvide eest seisjad, võib ikkagi õnnestuda midagi väga häbematut jälle teoks teha.

Kes olid kutsutud ja keda polnud?

Nagu tavaliselt, riigi võtmepositsioonidel olijad, eurosaadikud, diplomaatiline korpus. Täieliku üllatusena tuli tundmatute korporatsioonide suur hulk. Kes need on ja mida nad endast kujutavad? Kas kujundatakse tulevasi kuulekaid võimuloozhe, kus onu Sami taktikepi järgi tegutsema hakatakse, ikka Eesti riigi ja rahva huvides?
Mis veel? Ah jaa! Esindatud olid nii mõnedki rahva poolt põlatud tegelased. Keda seal aga polnud, olid rahva paljud lemmikud, kes ammu auraha rinda ära teeninud. Neid jätkus nii poliitikute kui ka kunstiinimeste poole pealt. Polnud aga näha ei Reet Linnat ega Helgi Sallot. Ei Anne Veskit. Või nad ise ei tulnud sinna edevuse laadale? Polnud raadiohäält Liina Kusmat, ei Aarne Ükskülat, ei Lembit Ulfsakit, Uno Loopi, Tõnu Aava. Aga millal siis veel, kui mitte nüüd? "Õnne 13" tegijad peaksid kõik olema ära märgitud. Sest nad etendavad tõelist eesti elu juba rohkem kui 13 aastat ja aitavad selle maa inimestel eluraskustega toime tulla. Oli küll Raivo E. Tamm, tore seegi. üsna kitsilt antakse au vanemale põlvkonnale, ei aduta, et kauaks neid veel…

Siis algas tants...

Eestlane on ikka üks mats ja egoist küll. Ei austata presidendipaari isegi niivõrd, et jätaks nende ümber veidi lahedama ruumi, kui tantsupõrandale lähevad! Et Siim keerutas Rüütli ajal nii et presidendipaar kas või uppi, seda võis veel seletada, aga ka Ilvestel jäi vahepeal vägagi kitsaks.

Kleit sobis presidendikaasale, kuigi rinna pealt oleks veidi avaram võinud olla. Soengul aga silm päris puhkas, eriti selja tagant vaadates. Ulatas ja ulatas oma käekest. Kõik võtsid kenasti vastu ka, kes rahulikumalt, kes ülevoolavalt oma tundeid avaldades, mõni noorukest Evelini lausa kaelustama kippudes. Vaid musta habemega mooses pani käed kõhule ja naeratas silmade välkudes. Päris kuratlik oli see naeratus.

Kes vähegi vaadelda oskab, see näeb, et kõikjalt vaatab vastu, kuidas endiste sotsialismimaadega, sh eesti rahva ja tema riigiga manipuleeritakse kusagilt kaugemalt. Siia on saadetud võtmepositsioonidele ustavad inimesed, kes värbavad omakorda käsilasi, ja ongi kõik kutu. Tavainimese elu vaevalt niipea suurt paraneb – pool Eestit on mujale juba elama asunud ja väljaränne jätkub. Muidugi uhkeldatakse edasi Iraaki saadetud sõduritega. Samas, kui teised telekanalid näitavad Inglismaal mässavaid elanikke, kes nõuavad "Sõdurid Iraagist koju!", meil aga õigustatakse sellist ja muudki ogarust suure suuga.

Venekeelset, st kolmandikku Eesti elanikkonnast polnud Vanemuise saalis muidugi üldse näha ega kuulda. Ainult mõni vene pressis usinasti laimu levitaja oli kohal.

Mart Laar istus väga sünge näoga

Või ongi ta välimus selliseks muutunud? Palju oli tühje kohti. Savisaare ja Vilja omad muidugi kõigepealt. Nemad seda narrust kaasa teha ei tahtvat. Kuigi, kes teab, äkki tasuks sinna minna, muidu nemad nagu polegi keskklassist? Keskklassi peaesindajad peavad ehk presidendi vastuvõtul käima? Või pole see keskklass, kes seal käib?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)