Tori Hobusekasvandus 150

IMRE SAMS,      28. juuni 2006


Tänavu, Eesti taasiseseisvumise 15. aastal, tähistab Tori Hobusekasvandus enda 150-aastaseks saamist. Meie hobusekasvandusest on saanud üks maaelu sümboleid ning oluline osa Eesti põllumajanduse ja tõuaretuse ajaloost.

Hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal Liivimaa rüütelkonna algatusel. Algul komplekteeriti kasvandus 47 eesti tõugu märaga (turjakõrgus 135 cm) ja 7 noore täkuga (turjakõrgus 140 cm). Peale nende osteti Soomest 10 soome tõugu mära ja 3 täkku. Sõidu- ja luksushobustena osteti veel Saksamaalt Veili hobusekasvandusest kolm araabia täkku ning lisaks neile ka kaks traavlitäkku.
Eesti hobuse parandamine ristamise teel ei andnud soovitud tulemusi. Edu saabus siis, kui Tori Hobusekasvandusse toodi 1892. aastal norfolk-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman (sünd. 1886.a.), kellest sai tori hobusetõu esiisa: ta andis häid põllutööhobuste tüüpi järglasi ning temast said alguse esimesed täkuliinid ja märaperekonnad. Siis loobutgii eesti hobuse parendamisest ja keskenduti uue tõu aretamisele. Tori hobuse tõuraamat asutati 1922. aastal. Tori tõug tunnustati esmakordselt 1925. aastal.

Tori hobuse aretamine on olnud pidev dünaamiline protsess, kus rõhuasetus on nihkunud vastavalt hobusenõudlusele. Tori hobuse domineerivaks värvuseks on raudjas, valgete märgistega peal ja jäsemetel. Iseloomult on tori hobune energiline, healoomuline, veotahteline ja kergesti õpetatav.

ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) klassifikatsiooni põhjal kuulub tori hobune ohustatud-säilitatavate tõugude kategooriasse ja nende tõugude säilitamiseks on rakendatud aktiivsed säilitamisprogrammid. Tori hobuste arvukus on kahanenud alla kriitilise piiri. Eelmisel aastal määras Euroopa Liit tori hobusele kui ohustatud tõule ette nähtud toetused. Toetusväärseid tori hobuseid on jäänud alla 400…

Tori Hobusekasvanduse juubelit tähistati 15.-18. juunini. Toimus noorhobuste lõppülevaatus, korraldati sõidu- ja veokatsed ning ratsavõistlused takistussõidus ja kõrgushüppes. Rahvale pakuti tasuta suurt hobushowd. Esitleti tori ja eesti hobuse kasuamisvõimalusi läbi ajaloo. Näidati ratsaeskorti ajaloolises Eesti sõjaväe ratsaväemundris, töötegemist erinevate tööriistadega (kaaluga vanker, külvik, kartulivõtumasin, palgivedu, ader, piimavanker, viljalõikaja), pulmakalesse, kümne hobuse kadrilli. Esitleti praegusi sugutäkke, näidati tori hobuseid koolisõidus ja takistussõidus. Spetsiaalselt juubeliks valmistati ette ja esmakordselt Eestis esitleti kuuehobuserakendit.

Muusikaliste vahepaladega esines Politseiorkester. Juubeliürituse avas kultuuriminister Raivo Palmaru ja kõne pidas Põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot. Juubeliüritustel osales arvatavalt 6000–8000 inimest.

Tori Hobusekasvandus on üle elanud erinevaid riigikordi, mitmeid sõdu ja okupatsioone, kuid nii suurt ebakindlust hobusekasvanduse edasikestmise suhtes pole siin kunagi varem tuntud kui viimastel aastatel. Põllumajandusminister Andres Variku ajal sõlmitud rendilepinguga kindlale alusele seatud hobusekasvandust soovis hiljem erastada mõõdukast põllumajandusminister Ivari Padar – tema skeem nägi ette privamist vallavalitsuse kaudu. Paberid jõudsid juba Riigikogu majanduskomisjoni. Sellele katsele sai aga käe vahele põllumajandusminister Jaanus Marrandi (toona kuulus Keskerakonda, praegu on Rahvaliidus).

Rõõm teeb, et oma 15. taasiseseisvusaastal majanduslikult tugevas Eestis on Tori Hobusekasvanduses saanud jätkuda pidev aretustöö, toimuvad jõudluskatsed ja ratsavõistlused. Hobune on Eestis tõusnud ausse; ratsatrennid ja lastelaagrid on popid. See laseb oodata, et Tori Hobusekasvanduse väravad jäävad avatuks ka järgmised 150 aastal.


Keskmõte:

Tori Hobusekasvandus ei ole kinnisvaraobjekt – Eesti ajalugu ei ole müügiks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)