USA uurib valimiste häkkimist

Valimistest on nüüd möödas kaks kuud. Enne valimispäeva ega nädal hiljem ei olnud meedias teemat, et valimisi oleks häkitud. Küll aga oli valimiskampaanias teemaks Hillary Clintoni e-mailide serveri väärkasutus ehk tema eraserverist kustutatud 35 000 sõnumit, mille seas võis olla ka riigisaladust sisaldavaid teateid.

Mullu 22. juulil avaldas Wikileaks 44 000 e-maili ja 17 000 faili (pilti, dokumenti) Demokraatliku Partei serverist. See oligi tookordne uudis e-mailide häkkimisest, mis pärast valimispäeva on hakanud uut elu elama pealkirjaga valimiste häkkimise pealkirja all. USA valijad said teadlikuks, milliseid sõnumeid sisaldas demokraatide server ja milliseid teateid nad vahetasid. Nende seas ei olnud selgelt välja toodavaid, mille peale valijad oleksid võinud demokraatides pettuda ja otsustada tema vastaskandidaadi poolt hääletada. Isegi kui valijad muutsid oma valimiseelistust, siis tegid nad seda demokraatide fassaadi taga oleva tõelisuse pärast. Seda ei saa nimetada valimiste häkkimiseks.

Valimiste häkkimise hirm

Ameerika Ühendriikides on aastakümneid kasutatud paberist valimissedelite ja pliiatsi kõrval ka hääletamissedelit täitvaid valimismasinaid. Tavaliselt oli selleks perfokaartidesse augu torkamist võimaldav masin, mille tulemusi sai masinlugeda ja niimoodi kiiremini valimistulemusi kokku võtta.

Selle süsteemi ilmseim ja suurim läbikukkumine oli USA presidendivalimistel Florida osariigis 2000. aastal, kui kümnete miljonite valijate hääled jagunesid nii võrdselt, et otsustavaks said kõigest tuhanded hääled. Valijatele antud sedelite märgistus oli nihkes ja eksitav ning valijate hääled võisid minna teisele kandidaadile. Kaotanud demokraat Al Gore nõudis tulemuste korduslugemist. Perfokaarte loeti käsitsi, kehtetuks tunnistatuid isegi luubiga uurides.

Hilisematel valimistel võeti valimisjaoskonnas kasutusele elektroonilised valimismasinad, kus valija eelistus talletatakse mälukaardile. Nende puhul on välja toodud häkkimisvõimalus ehk elektroonilise valiku muutmine, valesti salvestamine või valimistulemuse valesti lugemine.

Hääletamist ei toimu interneti kaudu, valija asukohas ega tema arvutis nagu Eestis. Siiani ei ole leitud ka ühtegi juhtumit või tõendit, et elektroonilisi valimismasinaid oleks häkitud.

Järelikult pole olemas valimiste häkkimist ja Donald Trump võitis ausatel valimistel.

Kaotaja leiab süüdlase…

Üle kahe nädala pärast valimispäeva ehk 23. novembril saab avalikuks ka Eesti e-valimiste usaldusväärsust rünnanud teadlase Alex Haldermani raport, mis viitab kolmes kaalukeele-osariigis tehtud küsitluste ja valimistulemuste suure erinevuse võimaliku põhjusena valimiste häkkimisele. Soovitatakse tulemuste ülelugemist, sest kasutusel olid e-valimised ehk elektroonilised valimismasinad. Teine võimalus – küsitlusfirmade vead – vajub unustusse. Roheliste kandidaadi Jill Steini taha sünnib rahvaliikumine, mis 48 tunniga kogub ülelugemiskuludeks vajalikud miljonid dollarid. Võitja edu Wisconsinis oli 0,7%, Pennsylvanias 1,2% ja Michiganis 0,3%. Ülelugemist ei toimu, aga kahtlus valimiste häkkimisest on süttinud.

Demokraadid ei lepi hääletajate otsusega mitte valida Hillary Clintonit esimeseks naispresidendiks ja teha Donald Trumpiga ninanips valitsevale eliidile. Meedias algab kampaania valimiste häkkimise uurimisest. 5. jaanuaril annavad luureagentuuride juhid Kongressi komiteele ülevaate raportist, mille järgi demokraatide e-mailide häkkimise taga olnud Venemaa ja käsuandjana lausa Vladimir Putin. Pealkirjad üha räägivad valimiste häkkimisest. Suurim tõend on Wikileaksile lekitaja tuvastamine. See on usuküsimus, kas Venemaa sekkus valimistesse läbi Trumpi eelistamise, või vaatas kõrvalt, kuidas Barack Obama kaheksa aastat võimulolemist tagas Hillary Clintonile kaotuse.

Grupimõtlemine igatahes süüdistab demokraatide kaotuses välisriiki valimiskampaaniasse sekkumises. Libauudised nimetavad seda valimiste häkkimiseks. Tähelepanuta jäetakse võimalus, et leke tuli partei enda seest, nagu Wikileaksi algus (Bradley Manning kopeeris andmebaasi), või nagu Panama advokaadifirma teabeleke. Obama ei saa rünnata Trumpi, aga ta saab demokraatide valimiskaotuse eest kätte maksta Venemaale: välja saata 35 Venemaa diplomaati ja kehtestada uusi sanktsioone.

USA-s toimuv on hoiatav näide ka Eestile – valimiste kaotaja ei lepi tulemusega ja otsib süüdlast elektroonilisest hääletusviisist.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Jaga |