Tänapäeva paremäärmuslus kui rafineeritud fašism

Kalju Mertsina,      10. november 2004


Kõigepealt tänan teid, et avaldasite Kesknädalas minu mõttemõlgutuse parempoolsuse ohtlikkusest Eesti ühiskonnale. Olen ju saatnud kirju nii Postimehe kui Eesti Päevalehe toimetustele, kuid sealne tsensuur ei respekteeri vasakpoolset maailmavaadet ja ühtki minu kirja pole avaldatud. Päevalehtedest on kõige sõltumatum Viljandimaa ajaleht Sakala, kuhu pole küündinud ajalehe monopoolne tsenseerimine.
Eestimaa parempoolse maailmavaatega erakonnad on poliitilises tegevuses jõudnud paremäärmusluse ohtlikule tasandile. Tänapäeva paremäärmuslus on aga rafineeritud fašism.
Nime nimetamata olin tunnistajaks Reformierakonna juhtpoliitiku jutuajamisele, kus küünilise otsekohesusega öeldi välja vajadus korrata Konstantin Pätsi võimuletuleku stsenaariumi. Ja sinnapoole asjalood liiguvad. Vabadussõjalased, nagu kolmekümnendatel aastatelgi, ihkavad domineerivat poliitilist rolli, mis lõpeb parempoolse diktatuuri kehtestamisega. Õiguskantsler Jõks ärkas "talveunest" ja sekkus nii räigelt poliitikasse, et Vikerraadios esinedes ähvardas neid, kes julgevad valitsuse ja Riigikogu ning presidendi tagasiastumist nõuda. Ta nimetas neid terroristideks ja peaga vastu müüri tormajateks. Õiguskantsler rõhub põhiseadusele ja ajab näpuga paragrahve mööda. Et tähtsaim riigi funktsioneerimise-eksistentsi paragrahv 1 põhiseaduses on olematuks muudetud – see Jõksi ei huvita. Mis meelsuse ja südametunnistusega on küll teise iseseisvusaja ametnikud, poliitikud ja jõustruktuuride juhtfiguurid? Minnakse kaasa globaaltasandil valitseva hoiakuga, et ebastabiilsust ja kurjuseilminguid peabki järjest juurde tekkima, sest muidu ei saa täituda kristlaste suur unistus viimsepäevast.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)