Tallinna kesklinnal on arenguvisioon

Jaanus Kõrv,      19. aprill 2006


13. aprillil toimus Tallinna Ülikooli konverentsisaalis arengukonverents "Kesklinna visioon". Seda juhatas Hardo Aasmäe.

Vitsut ja Kaljurand
Visioonist "Linn linnas" rääkis Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut. Ta alustas linnauurija Edgar Kanti 80 aastat tagasi öeldust: "Linna tuleb vaadata ühtaegu kui tervikut ja ka kui üksikelementide kogumit. Linna tuleb suhtuda kui elusolendisse."
Mastaapsete ehitusprojektide kiires pealetungis saab linna arengut terviklikult suunata eelkõige uue halduskeskuse, nn raekoja mõistliku planeerimise ja ehitamisega. „Usun, et mida varem me selles osas sõnadelt tegudeni jõuame, seda kiiremini tulevad lahendused ka ülejäänud probleemidele," rääkis Vitsut.
Kõneldes kinnisvaraarenduse perspektiividest Vanasadamas, rõhutas ASi Tallinna Sadamad juhatuse esimees Ain Kaljurand sadama arenguplaani vajalikkust. Selle järgi tagataks tulevikus reisijate ja sõidukite sujuv teenindamine ning tehtaks koostööd kinnisvaraarendajate, linna ja sadama vahel.

Kallo, Järve ja Küüt
Abilinnapea Kalev Kallo teemaks olid kõrghooned linnasüdames. Ettekandja rääkis kesklinnast kui keerulisest seoste süsteemist, teemaplaneeringutest kesklinnas ning sellest, et kesklinna areng mõjutab kogu Tallinna arengut.
Kadrioru pargi juhataja Ain Järve, andes ülevaadet Harju tänava haljastamisest, pidas oluliseks, et maapõues olevate müüritiste konserveerimine annab võimalikult kiire tulemuse ja jätab tulevastele põlvedele valikuvõimaluse: kas, mida, millal ja kuidas ehitada.
Oma visiooni vanalinnast esitanud Tiina Mägi oli seisukohal, et vanalinna ei tohi käsitada kui anonüümset tervikut, vaid tinglikult jaotatuna omade jõujoontega osadeks: Raekoja plats ja Toompea, Viru tänavast Vabaduse väljakuni, Laiast tänavast Viru tänavani, see vanalinna osa, mis jääb linnamüüri ja Laia tänava vahele koos Hirvepargi, Snelli tiigipargi, Tornide väljaku ja Skoone bastioniga.
Põhja politseiprefekt Raivo Küüt rääkis kesklinna näitel turvalisusest ja õiguskorrast ning neid mõjutavast.

Udusaar ja Valdmann
Kesklinna alla kuuluva Aegna saare tulevikust kõneles saare püsielanik Hugo Udusaar. Aegna vahetu lähedus pealinnale on kujunenud turismimagneti lahutamatuks osaks.
Firma Air Lift Europe OÜ esindaja Andrus Milleri teemaks olid hõljukid, mis võiksid efektiivselt pidada transpordiühendust väikesaartega. Ettekandja tutvustas hõljuki eeliseid ja piiranguid ning kõneles hõljukveonduse mõjust keskkonnale.
Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann andis ülevaate mahukamatest tee-ehitusprojektidest, mille käigus lõpetatakse sel aastal Toompuiestee remont Tehnika ja Nunne tänava vahelises lõigus ning tööd Rannamäe teel kuni Suurtüki tänavani. Tartu maantee rekonstrueeritakse tänavu Liivalaia ja Masina tänava vahelises lõigus. Pärast Odra ja Juhkentali tänava ristmiku rekonstrueerimist paranevad liiklemistingimused ning senini probleemiks olnud busside väljasõit. Filtri ja Tehnika tänava ühendustee valmimisega luuakse alternatiivne trass Juhkentali–Liivalaia tänava suunale.
Jätkatakse vanalinna tänavate korrastamise programmi elluviimist, asendades Laia tänava kõnnitee paekiviplaadid graniitplaatidega. Tõnismäe tänaval ja Falgi teel tehakse tänavu teekatteremont. Järvevana tee raudteeülesõidu kõrvalt on plaanis rajada jalgratturitele ja jalakäijatele eraldi teed.

Jäppinen ja Alver
Abilinnapea Kaia Jäppinen rääkis Tallinnast kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnast. Ta rõhutas, et Tallinnal on mahukaim kultuurikalender, kõige rohkem osalejaid, võimsaim arengumootor, enim ruumi ürituste korraldamiseks, multikultuursus, Eesti õhu- ja mereväravad, parimad eneseteostuse võimalused, UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud vanalinn jpm.
Arhitekt Andres Alver andis ülevaate linnaruumi võimalikust arengust, milles linnal on kaks arengutelge: üks, mis kulgeb piki mereäärt, ja teine, mis sellega ristudes algab kõrghoonete alast ning lõpeb Tallinna reidiga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)