Rakvere areng on saanud uue hingamise

100 päeva uues ametis – abilinnapeana hariduse, sotsiaaltöö ja kultuuri valdkonnas – on andnud hea ülevaate muredest ja rõõmudest meie linnas. Need päevad on olnud väga töised, andnud palju uut informatsiooni, pakkunud hulgaliselt kohtumisi inimestega.

Sotsiaaltöö on keeruline ja raske, sest abivajajaid on palju ning selles valdkonnas tegutsevate toetusspetsialistide ning lastekaitse töö ei paista eriti silma. Murettekitav on erivajadustega laste arvu kasv. Palju on ka vanemaid, kel puuduvad teatud sotsiaalsed oskused, et oma pere muredega toime tulla, ning neil läheb vaja tugiisikut, kes neid toetaks. Toetused sügava ja raske puudega laste vanematele on kahjuks minimaalsed. Samas on Rakvere Sotsiaalkeskuses ja linnavalitsuse sotsiaalosakonnas võimalik muresid lahendada ja inimestele toetust pakkuda. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele toetatakse vähemkindlustatud peresid Rakveres ühekordsete toetuste maksmisega, hoidmistasust vabastamisega ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega. Uuest aastast tõusid 1. klassi mineva lapse toetus ning Rakvere elanike registrisse kantud sünnitajatele makstav toetus.

Haridusvaldkonna suurim väljakutse lähiaastatel on Rakvere põhikoolivõrgu korrastamine. Riigigümnaasiumi rajamisega on vaja leida parim lahendus põhikoolide reorganiseerimiseks. Hooned on väliselt küll korras, kuid ruumilahendustelt enam päris ei vasta tänapäevastele vajadustele. Ka hariduslike erivajadustega laste arvu suurenemine tingib vajaduse ruume ümber ehitada väikeklassidele sobivaks.

Rakvere Gümnaasiumi remont lõppes 18 aastat tagasi. See tähendab, et tuleb planeerida vahendeid ka olemasolevate koolimajade parendamiseks. Oleme linna koolidirektoritega kohtunud ning töögrupi diskussioonid jätkuvad, et põhikoolivõrgustiku korrastamine saaks parima lahenduse. Juba on arutlusel ka 2018. aasta sügis: mitu esimest klassi avada ja kuidas paigutada koolidesse erivajadustega lapsed?

Tegevused jätkuvad

Eriliselt hea meel on, et Rakvere sai EAS-ist tuge koguni kahele projektile. Vanalinnas asuva Pika tänava arendusprojekt sai osalise toetuse. Konkurentsivõime tugevdamise projekti kaudu eraldati Vallimäe väljaarenduseks üle 2 miljoni euro.

Arendustegevustest on aga kiiresti edasi liikunud Tervisekeskuse projekt. Laual on Rakvere aukodaniku Arvo Pärdi nimelise kontserdimaja ehitus ning riigigümnaasiumi planeeringuga seonduv. Plaanis on luua linna ka uusi jõulinnakuid-virgestusalasid ning investeerida laste mänguväljakutesse. Samuti on ees mitmete tänavalõikude korrastamine, et jalgsi ja lapsevankriga oleks turvaline liigelda. Uutest kergliiklusteedest võtame kindlasti ette Vaala keskuse ja Põhjakeskuse suunad. Linna areng on saanud uue hingamise ja oluline on luua ühendusi naabervaldadega.

Kultuurivaldkonnas on Rakveres ka palju põnevat. Muidugi sündmused EV100 raames, mis toimuvad lasteaedades ja koolides ning mida korraldab Rakvere Kultuurikeskus. Linn kingib Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul linnarahvale kontsertide sarjad, mis toimuvad linnavolikogu Valges saalis ja Targas Majas.

Mulle on see aastaring olnud märgilise tähendusega. Osavõtliku inimese, lapsevanema ja kodanikuna olen alati püüdnud kaasa rääkida ning anda oma panuse paremate lahenduste leidmiseks. Soovin sama teha ka erakonnas. Mul on hea meel, et oma ametikoha kaudu saan veel rohkem panustada kodulinna arengusse.

TRIIN VAREK,

Rakvere abilinnapea, Keskerakond

Jaga |