Head uut kooliaastat!

Kui 2016. aasta analüüs keskendus probleemidele, siis tänavu saame rääkida olukorra paranemisest ja Eesti hariduse tugevustest. Kõigepealt väärib märkimist, et meie 14–15aastaste õpilaste teadmised ja oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head. Paremini saab alati, kuid viimane PISA uuring näitas, et olime parimate hulgas kõigis kolmes valdkonnas – lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Küllap näitab see õpetajate ja õpilaste head koostööd, aga kindlasti ka kodude toetavat osa ning lastevanemate huvi  õppimise ja klassivälise tegevuse vastu. Kaasatud lapsevanem toetab kooli püüdlusi ja pakub lapsele ka kodus häid õppimisvõimalusi.

Rõõmu teeb tänavune õpetajate palgakasv, ja seda nii koolides kui ka lasteaedades. Õpetajate miinimumpalk tõuseb tänavu kahel korral ning alates septembrist jõuab see 1050 euroni; keskmine palk 1260 euroni. Riiklike sihtotstarbeliste toetuste abil saavad kohalikud omavalitsused viia magistrikraadiga lasteaiaõpetaja palga samale tasemele õpetaja palgaga koolis. Omavalitsused saavad toetust ka tugispetsialistide arvu suurendamiseks ning tekib võimalus tõsta ka nende töötasu.

Tuleb arvestada, et erivajadustega õpilaste hulk paraku kasvab ning koos sellega nõudlus tugiteenuste järele. Tugiteenuseid vajavad ka kutsekoolid, sest enne põhikooli või kutsekooli lõpetamist õpinguid katkestanuid on endiselt liiga palju. Vanusegrupis 18–24 on 11% neid noori, kes ei õpi ega tööta, ja seepärast on vaja pakkuda neile valikute tegemiseks uusi võimalusi. Selleks võiks olla õppimiskohustuse rakendamine kuni 18. eluaastani ja laiendatud orientatsiooniaasta kasutamine kutsehariduses.

Rõõmustav on noorte osaluse kasv noorsootöös, huvi tõus loodusainete vastu ning Eesti kõrghariduse populaarsus välisüliõpilaste hulgas.

Huvitavat koolielu edendavat on rohkemgi. Põhikoolis uuendatakse ujumisõpetust, mis lubab vältida senisest enam veeõnnetusi ning aitab kaasa õpilaste kehalisele arengule. Õppekavade arenduses on tähtsal kohal ainekavade korrastamine; kehalises kasvatuses eelkõige õpilaste liikumisharrastuse arendamine.

Rahvastikuränne on tinginud muutuste tegemise koolivõrgus. Praegu on riigigümnaasiume 10, aastaks 2023 on neid kavandatud 24.

Arvestades õpilaste arvu vähenemist maapiirkondades, on vaja kaaluda, kuidas saaks pakkuda õpilastele endiselt kodulähedast kooliskäimisvõimalust.

Lisaks katsetatakse koolijuhtide töö hindamise uue mudeliga. Tegemist on pilootprojektiga ja selles osalemine on vabatahtlik. Töös on ka õpetajate õigusi puudutav seaduseelnõu, sest turvalisuse tagamiseks koolis  on vaja meetmeid, mis  lubaksid välistada ohtlikud olukorrad ja kaasõpilaste segamise koolitunnis. Aruteluks on parlamenti teel ka parandused põhikooli- ja gümnaasiumiseadusse ning uus kõrgharidusseadus.

Eriti oluliseks pean täiskasvanute elukestvas õppes osalemist. 28,5% Eesti täiskasvanuist on praegu ikka veel ilma erialase hariduseta, ja see takistab töökoha leidmist kõige rohkem. Osalemine tööelus on aga inimesele kõige olulisem tulemaks toime ning tõestamaks oma toimetulekut ja isiklikku väärikust. Võtkem siis eeskuju kasvõi Tanel Padarist, kes on jõudnud gümnaasiumi järel juba kõrgkooli. Õppida pole kunagi hilja, ja eks iga uus teadmine või oskus kulub kindlasti tulevikus ära.

Pihlakate järgi vaadates on tulekul pikk ja ilus sügis. Loodan, et uues kooliaastas on rõõme nii õpilastele ja haridustöötajaile kui ka lapsevanematele. Soovin kõigile, kes õppimisest mistahes vormis ja viisil lugu peavad, jõudu ja häid mõtteid erinevate õppimisvõimaluste märkamisel ja kasutamisel.

KESKMÕTE: Õppida pole kunagi hilja, ja eks iga uus teadmine või oskus kulub kindlasti tulevikus ära

MAILIS REPS,

haridus- ja teadusminister

Jaga |