13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Eestimaale on vaja rahuA. MÄRTSON, 09. november 2016Lugedes praegustest ajalehtedest sõjateemalisi väljaütlemisi, jääb mulje, et meie väikest ja ilusat maad tahetakse vägisi kiskuda sõjakeerisesse. Seekord on initsiaatoriteks omamaised „sõjandusspetsid“, alates peaministrist kuni riigikoguliikmeteni. Ometi peaks kõrgemate riigiametnike pühaks kohuseks olema oma rahvale turvatunde loomine. Kuid vastupidi – pidevalt toonitatakse nn kaitsevõime tõstmist, mis tegelikult seisneb välismaiste relvaüksuste järjest suuremas sissetoomises, nende majutamises ja sõjaliste õppuste läbiviimises. Häirivad hommikused reaktiivlennukite madallennud oma kõrvulukustava müraga. See muudab meie elukeskkonna sõjapolügooniks. On väga kaheldav, kas selline ülepakutud, sõjaolukorrale sarnanev õhkkond tuleb kasuks Eesti tulevikule. Kasvab vastastikune usaldamatus, võib tekkida provokatsioonide oht ja suureneda isegi sõja puhkemise tõenäosus. Venemaast tuleks aru saada kui riigist, kes kaitseb oma suveräänsust järjest lähemale nihkuva NATO eest. Samaaegselt ei kujuta Eesti endast Venemaale mingit sõjalist ohtu, vaid kõik see on seotud NATO huvidega Venemaa piiride ääres. Kui kaoksid ära NATO plaanid Baltikumi militariseerida, oleks üks rahu tagamise tingimusi täidetud, sest Venemaa on pidevalt eitanud soovi meid rünnata. Vaja on mõlemapoolset head tahet usalduse loomiseks ja tuleb alustada demilitariseeritud rahutsooni loomist Baltikumis, on tarvis alustada vastavaid kontakte kõige kõrgemal tasemel. Ainult nii võiks rahu saabuda meie õuele. A. MÄRTSON, Jõgeva Viimati muudetud: 09.11.2016
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
