Mure Eesti metsade pärast

Eriti drastiline oli tänavu suvel jälgida 14 ha kasemetsa kadumist. Selles metsas olid kenad matkarajad, kus sai ka autoga liigelda. Nüüd, pärast lageraiet on seal võimatu isegi jalgsi liikuda. Kunagised matkarajad on muudetud suurte, poolemeetriste aukudega porimülgasteks.

Ilmselgelt on mõttetu pöörduda ametkondade poole - sealt saadavad võimalikud vastused oleks etteaimatavalt JOKK-meelsed. Tähelepanu väärivad ka metsalagestajate ja ametnike uhked maasturid - nii et raha riigil jätkub. 22 aastat pole suudetud maksta korralikke pensione - antakse kõigest „leivaraha". Ametnike arv ja palgad on meie väikeses riigis aga astronoomilised. Kui koondada pooled ametnikud ja ülejäänute palka vähendada poole võrra, saaks tõsta nii pensione kui ka aidata nälgivaid lapsi. Need ametnikud ongi paremerakondade valijad, samas kui paljud vaesed töölkäijad ja pensionärid ei lähegi valima.

Eesti on tõeline parasiitne ametnikeriik, kus pooled tööealistest on valgekraed. Sellest ka pidev paremerakondade võim. Nood ütlevad: Kellel leiba ei jätku, söögu kooki! Ajaloost on teada, mida meeleheitele viidud rahvas sellistes riikides tegi. Kas kordub see kunagi ka meil? Kellest saab teenäitaja?

Mure meie metsade pärast ajendas mind kirja panema selle luuletuse.

Kolevägi ja muremägi:

Vihma kallab, hõlmad valla

ausus, töökus poris tallab.

Kaua kestad, kolevägi,

naeratust mil viimat' nägin?

Kogub jõudu kolevägi,

aastatest saab muremägi.

Valel ajal ilma tuldud,

kauaks elamagi jäädud.

Mis õnnela ja õigusriik,

kui paradiis me vabariik!

Õnne ära otsi rahas,

katsu olla omas nahas.

Ahjualuseil rind kummis,

nägudel naeratus sulnis.

Kiivalt ringi piiluvad,

lobilt rasva riibuvad.

Ministrihärra* karjahtab:

„Ei jätku kõigil' marjamaad!

Kas tõesti teil' ei mahu pähe,

et hüvesid on tapvalt vähe!?"

Kes raviks liberaalse valu,

mida rahvas enamp talu?

Me valgekraede vabariik

on parasiitne, igerik.

Töömeest tikutulel otsi.

Uku** on meil pankur Rootsist.

Kontoriaknal kohvitamas

seitse Lumivalget lehvitamas.

Riigimetsa harvester pügab,

üks töömees-päkapikk seal rügab.

Sellel ühel toita seitse suud;

kuni jätkub metsa, ei tee muud.

Rollo-emand on meil metsavaht.

Mida paremat veel süda taht'?

Keskerakond, sa koonda ridu,

et lõppeks rollorahva pidu!

------------------------

* Soolise lõhe ületamise korral: ministriproua. - Toim.

** Tuult, vihma ja müristamist valitsev muinaseestlaste ülijumal (Fr. R. Kreutzwaldi käsitluses).- Toim.

ARVO REIMAN (63), Veriora, Põlvamaa

Jaga |