Kuidas Elroni äpardustest üle saada

Nüüd saavad Eesti inimesed lasta end jaamast A jaama B toimetada uhiuute porgandikarva diiselrongidega Stadler Flirt. Nende sõite peab tagama riigiettevõte Elron, mille täisnimeks AS Eesti Liinirongid ning mis sündis siis, kui riiklikule Elektriraudteele pandi püha kohustus hakata vedama reisijaid kogu Eestis.

Selgus, et uued ettevõtmised võivad hakatuses hakata tõrkuma. Nii juhtuski. Seepärast tuli ministril lasta eraldi kõigile rongidega sõitjatele ja muudele huvilistele teada anda järgmist: Tema isiklikult jälgib, et aktsiaseltsile Elron ülesandeks tehtud ja esialgu üle kivide-kändude käinud Suur Uutmine reisijateveol kulgeks tõrgeteta, kavakindlalt, vastuvaidlematult jne. (Eks elame ja näeme!)

On ka põhjust!

Segadust ja peataolekut, millega Elron jahmhaakidaatas reisijaid 1. jaanuaril uute ülesannete täitmisele asudes ja ka järgmistel päevadel, tuleb pidada masendavaks. Tundus lausa, nagu poleks uute rongide liiklussepanekule veel kuigi tõsiselt mõeldud - isegi e-teavitussüsteem jäi teadatahtjaile rakendumata.

Igatahes puhkes Eestis sellest lausa pahameeletorm - rongipatriotism osutus siiski üldrahvalikuks. Kogu meediat täitsid päevast-päeva sõnas ja pildis teostatud kriitikanoolte kimbud. Mõned eluläheduslastest ajakirjanikud tõttasid juba rakendama koguni klassitsistlikku kirjandusžanri "tundeline teekond". Raudteeasjad pole meil juba ammu olnud nii üksmeelse ja pingsa huvi all.

Kui ühed vagunites ja meedias taunisid ebaselgust rongiliikluses ning teised parastasid uute rongide iseärasusi (eriti nt istekohtade nappust, mis pakub küll võimalusi vältida pikast istumisest tekkivaid tervisekahjusid, ent ka tagab seismisvaeva pikemate vahemaade läbimisel), siis leidus muidugi ka isamaalikke tõsimeelseid, kes püüdsid kriitikakülvajaid vaigistada ja meedia innukusele olukorra valgustamisel "hädapidurit panna". Ei puudunud needki, kes valjul ja selgel häälel nõudsid segaduse põhjustamise ja reisijate teenindamise kehvenduse eest karme meetmeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning isiklikult ministri suhtes. (Siit siis ka algul jäiselt suhtunud ametnike üha hoogsamad ähmased eneseõigustuse ja väljavabandamise püüdlused; samuti ministri resoluutsed lubadused kord majja saada.) Selle põhjal saab taas teha järelduse: kõval kriitikal võib tänapäeva Eestiski ikka jõudu olla küll; eriti kui ülemad süüdlased vastutustule alla satuvad.

Üks suur ohutusmure

Kaugliinibussis (lubatud maksimaalkiirus 90 km/h) ei tohi sõita, kui istekohta pole, ja isegi kohalikel bussiliinidel on juba hakatud tahtma turvavöid. Aga 100-120 km/h kihutavas rongis (uute istmenappusega diiselrongide eesmärk on ju iga hinna eest kasvõi mõne minuti jagu kiiremini Narva, Valka, Viljandisse jne jõuda) seisavad püsti päris suured reisijatehulgad, omamata alati isegi kohta, millest kinni hoida. TTV-st tuttav Vambola Paavo hoiatas Postimehe (6.1.) veerul: "Kui terasteel peaks ilmnema ootamatu takistus ning tuleb teha kiirpidurdus, on tagajärjeks kaela-, käe- ja jalaluumurrud." Ühtlasi küsib ta: "Kuidas vaatab seisukohtadele kiirrongides raudteeinspektsioon?"

Kõiki lohutatakse sellega, et kui lõpuks on kohal kõik 20 tellitud lühikest ja pikemat rongi, siis saab koosseise pikemaks haakida või panna ronge sagedamini sõitma, mistõttu reisijatevood hõrenevad ja istekohtade nappus pole enam nii kole.

Rumal on aga see, et nii MKM-is kui ka Elronis, samuti ka meedias on leitud, et püstiseisvad sõitjad olevatki täiesti normaalne nähtus. Eredaks võrdluseks tuuakse nt India ja Jaapani tuubil reisironge, mida lausa jõuga täis pressitakse.

Veel rumalamad on need, kes kõigile sõitjaile istekoha tagamist peavad absurdseks, ent tahaksid, et rongis seataks sisse einelaud, kuigi selle äramahutamiseks tuleks kuus istekohta kaotada. Söö kõht enne teeleminekut täis või võta nosimist kaasa!

Soodustusi pakutakse tallinlastele

Tasub ka rongisõidu puhul ühtlasi meenutada, et Tallinna linnavalitsuse ja Elroni koostööleppe alusel katab linn rahvastikuregistri järgi tallinlaste hulka kuulujate ja ühiskaarti omajate rongisõidud nii elektri- kui ka diiselrongis Tallinna piires: läänesuunal Laagri peatuseni, edelasuunal Männiku jaamani, idasuunal Vesse peatuseni. Elektrirongides on nullväärtuses sõidupileti omandamine saanud juba päris tavaliseks - selliste piletite põhjal saab väga täpselt kokku arvata, kui palju linn peab oma kodanike rongisõitude eest maksma. Sest nagu pole olemas tasuta lõunaid, on igasugusel transporditeenusel siiski kindel hind.

Peab harjuma kõrvalekaldumistega

nii sõiduplaanist kui ka mõnest tavapärasest arusaamast. Sest oleme ju uhked ja õnnelikud uute, euroopalike rongide pärast, Eesti raudtee ümbersünni üle.

Kuigi Elroni veebileht koos kolmkeelse sõiduplaaniga ei paista hiilgavat teabeküllusega, pakutakse sõitjatele ja nende sõpradele siiski operatiivset e-teavitust, kui mõni porgandivärviline imerong hilineb - noh näiteks taristurikete tõttu. Eks näeme, kas ja kuipalju tuleb sedasorti riketega kokku puutuda. Eriti veel nüüd, pärast taliharjapäeva, mil on oodata korralikke lumesadusid, mis võivad kaugjuhitavate pöörangute toimimist takistada. (Meenutagem heldimusega kunagisi pöörmeseadjaid, kes ajaloolistel ränkadel aegadel oma kätevaevaga tagasid rongiliiklust mis tahes ilmaoludes.)

Nüüd on "päevakangelasteks" tõusnud vastsed diiselrongid. Uued elektrirongid jäid rahva mällu erilistena siis, kuid üks neist suvel ülekoormatuse tõttu keeldus Sauelt edasi sõitmast ja kimpujäänud raudteelastel tuli oskusteavet nõutada otse rongiehitajailt.

Juhtub sedagi, et inimene läheb rongiga sõitma, aga saab tehnilistel põhjustel hoopiski bussisõitu. Näiteks jäi äsja, 14. jaanuari õhtul Elroni teatel rongirikke tõttu väljumata kolm Tallinna ja Riisipere vahelist rongi, mis asendati bussidega.

Reisirongidega tegeldakse Toompeal

-- teisipäeval, 14. jaanuaril arutati Elroni praegust olukorda ja lähitulevikku päris pikalt Riigikogu majanduskomisjoni kinnisel istungil. Kujunenud täbarust olid klaariks rääkimas majandusminister Juhan Parts ja Elroni ülemjuht Andrus Ossip. Komisjoni esimees Kaja Kallas üritas plindrisolijaid tabanud avalikku kriitikat optimistlikult vaigistada: "Andke aega atra seada!" Mõni komisjoniliige aga leiab, et rongifirma käpardliku asjaajamise kritiseerijad on lihtlabased halvustajad.

Ossip teatas komisjoni istungile järgnenud pressikonverentsil, et olukord paraneb jõudsalt  -- uusi ronge jõuab kohale loodetust varem: 20. jaanuarile planeeritud esimene 4-vaguniline rong anti üle 13. jaanuaril; kaks ülejäänut tarnitakse samuti varem - 21. veebruari asemel 20. jaanuaril ja 14. märtsi asemel kuu algul. Kui ronge on rohkem, saab neist  kokku haakida ka suuremat sõitjatehulka mahutavaid kombinatsioone, samuti on võimalik vajadust mööda sõidusagedust suurendada.

Elroniana't ehk sekeldusi Elroni ja tema rongide ümber saame ilmselt näha küll ja veel. Kasvõi seepärast, et reisirongid on paljude jaoks eluliselt ülitähtsad, ka regionaalpoliitiliselt. Majandusminister ongi nimetanud reisirongide vahetamist Eesti suurimaks regionaalpoliitiliseks investeeringuks.

T. MAKSIM, raudteehuviline

Jaga |