Seadusesoperdused

Aleksander Kõrgesaar,      28. juuni 2006


Televisioonis näidatakse tippametnikke, kes pole ikka selgusele jõudnud, keda pidada vabadusvõitlejaks. Mis siin veel arutada, kui 1. jaanuarist 2005 hakkasid kehtima toetused ja soodustused tööpataljonides olnutele, võõrvõimule vastu hakanutele, metsavendadele, kiiritus- või tuumakatastroofis töötanutele, küüditatutele, asumisel või kinnipidamiskohas sündinutele? Loetelu on üsna pikk.
Kes ikka on võõrvõimule vastu hakanu? Kas see mees, kes tõmbas selga SS-mundri ja sõdis Adolf Hitleri ideede eest, või see mees, kes Nõukogude armee mundris võitles selleks, et tõkestada Hitleri tee maailmavalitsemisele ja rahvaste orjastamisele? Kumb nendest võitles võõrvõimu vastu?
Sama lugu on metsavendadega. Mõnedki relvastatud metsavennad käisid röövimas, määrisid käed süütute talumeeste ja -naiste ning nende laste verega. Statistika andmetel panid metsavennad aastail 1944-1947 toime 422 terroristlikku akti ja 628 riigiomandi röövimist. Ega seda nüüd enam kindlaks tee, mida keegi konkreetselt tegi. Tähtis on, et oli metsavend, ja sellega on talle tagatud toetused ja soodustused.
Imestama paneb, et needki, kes nõukogude ajal varguse või töödistsipliinirikkumise eest kinni istusid, kuuluvad nüüd represseeritute hulka. Toetusi ja soodustusi määrates tuleks põhjalikumalt mõelda, kellele neid anda.
Või sellinegi näide. Sinimägedes SS-mehed võitlesid venelaste vastu, kui aga algas taganemine, leidus ka neid, kes lippasid venelaste poolele ja hakkasid endisi kamraade tulistama. Kas nüüd saavad nemadki taskusse vabadusvõitleja tunnistuse?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)