Alatoitluse all kannatavad nii vaeste kui ka rikaste lapsed

„Pidev nälgimine toob lastele hõrenenud luud, stressi, depressiooni ja nõrgenenud immuunsussüsteemi. Tervisehädadele lisanduvad kehv õppeedukus, pidev rahulolematus enda ja teistega ning oskamatus näha õnne väikestes asjades," selgitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli toitumisõpetaja Laine Parts ajalehele Roheline Pealinn antud intervjuus 26. juulil.

Partsi sõnul kannustavad sellist suhtumist ka haridussüsteem ja meedia - kui sul pole üht või teist asja, ei saa sa justkui olla õnnelik. „Levib arusaam, et kui sa ei püri eliitkooli või kui sa pole viiemees koolis ega parim oma huvialal, siis pole sul põhjust olla õnnelik," märkis spetsialist. „Oma organismi eest hoolitsemine, mis ellujäämise seisukohast on esmatähtis, on jäänud täiesti tahaplaanile ja teisejärguliseks. Samas inimese vaimsed ja füüsilised võimed sõltuvad ülimalt palju sellest, mida ta sööb ehk milliste „ehitusmaterjalidega" ta oma organismi varustab."

Lapsel, kes läheb kooli tühja kõhuga, on Partsi sõnul halb keskendumisvõime. See mõjub ka mälule - noor inimene ei suuda vajalikku meelde jätta ning muutub närviliseks. Alatoitumuses lapsed pole ka hobides edukad. Valdavalt tekivadki käitumishäired valest toitumisest, olgu siis põhjuseks kalori- ja toitainevaesed toidud, ühekülgne söömine, energiajookide tarbimine ja liigsuhkrused karastusjoogid.

Toitlustusasjatundja sõnul käitub targalt see koolijuht, kes panustab õpilaste toitmisse. „Meil on häid eeskujusid küll. Kui koolide edetabeleid vaadata, siis võib leida seoseid õpitulemuste ja toitumise vahel. Paljud Tallinna koolid pööravad tähelepanu koolitoidule ja tervislikele toiduvalikutele, koolijuht käib ise sööklas toitu maitsmas," märkis Parts. Tema sõnul on olnud palju kasu Tallinnas korraldatud „Tervisliku koolipuhveti" võistlusest, mis on einelaudade kaubavalikust välja tõrjunud nii mõnegi rämpstoidu ja -joogi. Paraku ei julge koolipuhvetite pidajad, kartes kasumi vähenemist, asendada ebatervislikke tooteid tervislikega.

Jaga |