Nädala juubilar Benjamin Franklin 300

11. jaanuar 2006


Üks tuntumaid nipiga viktoriiniküsimusi kõlab nii: "Mitmes USA president oli Benjamin Franklin?". Vaatamata paljude inimeste arvamusele polnud Franklin kunagi USA riigipea. Ometi ilmestab tänagi selle suurmehe portreepilt üht maailma hinnalisemat, sajadollarilist rahatähte.
Tulevane riigimees, teadlane ja publitsist sündis 17. jaanuaril 1706. aastal Bostonis. Ta oli erakordselt lasterikka perekonna kümnes poeg, kuid viieteistkümnes laps. Ta isa oli Bostoni tuntumaid seebi- ja küünlameistreid. Isa värkstuba sai peagi ka Benjamini töökohaks, kuid seebi valmistamisest rohkem huvitus poiss lugemisest. Koolis sai ta käia vaid kaks talve ning siis läks tööle oma venna trükikotta.
Viis aastat tegutses Benjamin trükkalina, kuid samal ajal jätkas õpinguid, luges palju ning hakkas oma mõtteid kirjasõnas väljendama. Ta saatis valenime all oma venna lehele kaastöid ja need trükiti ära. Vähe sellest, Franklini mõtted tekitasid vastukaja, vahel tormilistki.
Aastal 1723 läksid vennad millegipärast tülli, Benjamin lahkus Bostonist ja kolis Philadelphiasse. Pennsylvania osariigi kuberneri soovitusel purjetas Franklin Londonisse, et sealt trükimasinaid osta ja oma tööstust alustama. Juhtus nii, et kuberner ei andnud Franklinile lubatud raha ja ta pidi Londonis töötama kaks aastat, et trükimasinad ära osta. Tagasi Philadelphiasse jõudis Franklin aastal 1726, avas oma trükitööstuse, võttis naise, sai isaks, kuid poeg suri neljaselt. Franklinite tütar elas siiski oma vanematest kauem.
Benjamin Franklin asutas kohalikult tuntud ajalehe Pennsylvania Gazette, kirjutas Richard Saundersi pseudonüümi all "Vaese Richardi almanahhi" ning trükkis oma masinatega osariigi rahatähti.
Franklini initsiatiivil sai Pennsylvania esimese avaliku raamatukogu, tänu temale alustasid tegevust tuletõrje, politsei ning Pennsylvania ülikooli eellane Philadelphia akadeemia. Ta asutas ka esimese poliitikute vaidlusklubi Junto.
Aastal 1744 leiutas Franklin ahju, mis varasematest tunduvalt vähem tossas. Samalaadset ahju kasutatakse paljudes maakohtades veel tänagi. Samal ajal alustas Põhja kolooniate peapostimeistriks valitud Franklin katseid elektrivooluga, mis viisid ta tõdemuseni, et äike on elektriline nähtus. Nii tekkiski geeniusel mõte kuulsaks saanud eksperimendiks.
Ühel piksepäeval lennutas ta tuulelohe äikesepilve ja nägi, et märja nööri külge kinnitatud võtmest lendas sädemeid. Nii leiutas Franklin piksevarda.
Peagi müüs ta oma trükitööstuse maha ning pühendus teaduseksperimentidele. Benjamin Franklin lõi ühtse elektriteooria, mille kohaselt keha võib olla elektriga laetud positiivselt või negatiivselt olenevalt sellest, kas see sisaldab elektrit tasakaaluolekuga võrreldes rohkem või vähem.
Poliitökonoomias jõudis Franklin ühena esimestest väärtuse olemuse mõistmiseni. Ta valiti osariigi seadusandlikku kokku, kus töötas 14 aastat. Franklin esindas oma osariiki Kontinentaalkongressil, ning tegi juba siis ettepaneku kolooniate ühinemiseks. Paraku pidas enamik seda ideed enneaegseks.
Viis järgmist aastat esindas Benjamin Franklin Ameerika kolooniaid Londonis, võttis siis osa Teisest Kontinentaalkongressist ja oli üks Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest.
Thomas Jefferson ütles hiljem, et Franklin oleks võinud kogu Iseseisvusdeklaratsiooni teksti ka ise kirjutada, kuid ta sõbrad arvasid, et siis oleks selles olnud liiga palju naljalugusid.
Aastaid töötas Franklin USA saadikuna Pariisis, tegi palju liidu sõlmimiseks Prantsusmaaga ning võttis aktiivselt osa rahulepingu sõlmimisest Suurbritanniaga.
Benjamin Franklinist sai kuulsaim ameeriklane Pariisis, kuningas Louis XVI autasustas teda ordeniga. Franklin pöördus Philadelphiasse tagasi alles aastal 1785, jätkas tegutsemist mitmel alal, kuid haigestus ja oli elu lõpuni sunnitud olema voodihaige.
Vaid mõni kuu enne surma koostas Franklin USA Kongressile esimese üleskutse orjuse kaotamiseks.
Benjamin Franklin suri aprillis 1790. aastal. Suurmehe juubelit tähistatakse sel kuul vääriliselt kogu maailmas, eriti aga Philadelphias. Kavas on Franklinile pühendatud näitused, seminarid ja sümpoosionid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)