Siret Kotka on hakkaja tüdruk!

Peeter Kadarik,      25. juuli 2007


Keskerakonna Noortekogu (KENK) valis 19. mai kongressil endale uue juhi. Selleks sai Väike-Maarja vallavolikogu liige ja endine noortekogu aseesimees Siret Kotka. Olgugi et Siret on erakonnas teada-tuntud, intervjueerisin Kesknädala palvel KENKi uut liidrit, et lehelugejad saaksid temaga lähemalt tuttavaks. 27. juulil saab Siret 21aastaseks. Palju õnne!

Sa liitusid noortekoguga erakordselt vara, 13aastaselt. Mis sellise sammu põhjustas?
Aasta varem astusin Eesti Ornitoloogia ?hingu ja Eesti Loomakaitse Seltsi liikmeks. Tegelesin lindude vaatlemise ning kasside-koerte kaitsmisega. Mõistsin, et kui tahan looduse kaitseks riigis midagi ära teha, pean ise n-ö härjal sarvist haarama. Keskerakonna Noortekogu oli sel hetkel ainuke poliitiline noorteorganisatsioon, mis suutis pakkuda minu ideedele tuge. Seal oli mitmeid sõpru ees ja seetõttu oli ka kontakti saavutamine lihtne.

Kas sellises vanuses ei mängita tavaliselt veel mitte nukkudega? Kas lapsepõlv ei kannatanud, et tulid nii vara poliitikasse?
Olete te tähele pannud, et noored küpsevad tänapäeval kiiremini kui põlvkond või kaks tagasi? Mis puutub nukkudesse, siis mõni jääb eluks ajaks nukkudega mängima. Minul on ka alles lemmikkaisukaru, aga millal viimati mängisin, seda küll ei mäleta.

Siiri Oviir ütles ühes intervjuus, et tema oli juba lapsepõlves oma mängukaaslaste seas hakkaja ning organiseerija. Kuidas oli sinuga?
Meie kodukohas olid külalapsed koondunud kahte gruppi, mis omavahel pidevalt tülitsesid. Koos sõbrannaga olime ühe rühma nn liidrid. Mõtlesime igasuguseid kavalaid plaane välja, et teisi kiusata. Kuna olime mõlemad blondid ja väga süütu välimusega, ei jäänud me kunagi milleski süüdi ega saanud riielda. Praegu tunnen, et peaksin mõnelt toonaselt mängukaaslaselt vabandust paluma, kui neile millegagi liiga tegime.

Lõpetasid 2005. aastal Väike-Maarja Gümnaasiumi. Arvestades su huvi ja tegemisi noortekogus, ei olnud sa ilmselt koolis just oivik?
Kool ja noortekogu olid kogu aeg minu jaoks väga olulised. Usun, et ei puudunud koolist kaaslastest rohkem. Sel ajal, kui teised olid kodus ning haiged, osalesin mina noortekogu üritustel.
Olin alati nelja-viieline. ?ppimine oli minu jaoks tähtis ja kontrolltööd õigel ajal tehtud. Ema ei küsinud 12 aasta jooksul kordagi, kas mul on homseks kõik õpitud – tema jaoks oli see iseenesestmõistetav.
Pean tunnistama, et ülikoolis õppida on lihtsam kui gümnaasiumis. Kas või seetõttu, et nüüd saab õppida neid aineid, mis mulle endale huvi pakuvad ega pea õppima kohustuslikku.

Lemmikained sul koolis ometigi olid?
Ajalugu ja kirjandus. Siiamaani võib minu raamaturiiulilt leida põhiliselt ainult biograafilisi ja ajaloolisi teoseid.
Mida aeg edasi, seda rohkem tunnen, et maailmas on suur hulk häid raamatuid, mida tahaks lugeda. Kunagi võtan aja maha ja hakkangi ainult lugema, mul on terve rida raamatuid valmis pandud.

Haridusteed jätkad Tartus. Miks just seal? Elad ja toimetad ju põhiliselt Tallinnas.
Tegelikult elan Väike-Maarjas, toimetan Tallinnas ja õpin Tartus. Geograafilised vahemaad ei ole minu jaoks probleem, loeb kvaliteet. Minu meelest on hea, et õpin Tartus, saab rahulikumalt koolis käia. Usun, et kui õpiksin Tallinnas, tegeleksin tihti loengute kuulamise asemel noortekoguga. Tartus on kõige vanem ja autoriteetsem ülikool ning ma olen väga uhke, et aasta pärast saan sealt diplomi.

Gümnaasiumi lõpetamise kõrval võitsid Väike-Maarjas kohalikel valimistel vallavanemat ennastki. Mis oli selle fenomeni taga?
Inimestega tuleb suhelda ja kohalike probleeme peab aitama lahendada. Usun, et Väike-Maarja elanikud mäletasid, kuidas toonane 15aastane tüdruk võitles selle eest, et loomsete jäätmete käitlemistehast ei tuleks meile vastuvõetamatutel tingimustel Väike-Maarja valda. Oleme avalikult viidanud tehase vigadele, ja nüüdseks ongi tehnoloogiat rohkem täiendatud ja arvestatakse ka keskkonnakaitsenõuetega.
Kohalikel valimistel sai Keskerakond 6 kohta Väike-Maarja volikokku. Aitasime kaasa sellele, et oleme ühendanud Eestis esimese integreeritud kooli – gümnaasiumi ja õppekeskuse. Senimaani pole meie vallas olnud ühtegi ujumisbasseini, kuid sügisel valmib keskerakondlaste eestvedamisel Väike-Maarja lasteaia bassein, kus kõik väikelapsed saavad ujumas käia. Lisaks aitasime läbi viia selle, et igal kevadel tehtaks kruusateedele tolmutõrjet, mis leidis rahva seas positiivset tagasisidet.
Valimistel antud lubadusi tuleb täita, see tagabki rahva usalduse. 6 kohta vallavolikogus ei ole Keskerakonnale Väike-Maarjas piir!

Väike-Maarja inimestel püsib meeles, kuidas Edgar Savisaar käis siin oma raamatut „Peaminister" tutvustamas. Ilmselt ei olnud sinu kodukant selleks esitluseks juhus? Kuidas said Savisaarega tuttavaks? Võib arvata, et igaüks ei pääse päris niisama tema audientsile.
Nagu igal kesknoorel, nii oli ka minul võimalus erakonna esimehega tutvuda noortekogu üritustel. Ka praegu noortekogu esimehena olen kutsunud erinevaid erakonna poliitikuid meie koosolemistele. Usun, et kesknoortele on väga oluline, et noortekogu võimaldaks kontakte silmapaistvate inimestega. Tipp-poliitikutega, keda nad muidu näeksid ainult televiisorist.
Savisaare tulek tähendab igale üritusele suuremat osavõttu ja huvi selle vastu. Mul oli üks kogemus, kui Edgar Savisaar käis avamas noortekogu jalgpallivõistlusi, ja pärast on sellest kirjutatud ja avaldatud pilte veel mitu aastat hiljem. Paar nädalat varem käis sedasama jalgpalliväljakut avamas olümpiakomitee president Mart Siimann, kuid seda ei pandud justkui tähelegi. Mõnd inimest nähakse alati ja iga kohtumine temaga on terava tähelepanu all.

Suur osa karjäärinaistest on üksikud, kuna nad on pidevalt tööga hõivatud. Kuulud sa nende hulka?
Ma olen veel liiga noor, et karjäärile mõelda. Tunnen, et mul on oma missioon Eesti poliitikas – tõmmata noori kaasa Eesti elu edendamisele, anda neile meie ühiskonnas võimalus. See on minu ülesanne, mida ma tunnetan ja pole üldse tähtis, millise karjääriredeli pulga pealt ma seda teen.

Sinu peamised eesmärgid poliitikas?
Sooviksin, et Keskerakond suudaks senisest rohkem inimesi kaitsta ja esindada. ?ldse, et inimestel läheks hästi, et nad tunneksid oma seotust poliitikaga, et kaoks vahesein inimeste ja poliitikute vahel, et valimiste päev oleks väga vastutusrikas ning keegi ei arvaks, et võiks oma häält andes nalja teha.

Kui sul avaneks võimalus valida ükskõik missugune ministriportfell, millise valiksid?
Ministriportfell ei saa olla eesmärk omaette. On inimesi, kes teevad suureks mis tahes ametikoha; ja samal ajal ka neid, kes jäävadki oma portfelli varju. Ma ei tahaks saada niisuguseks poliitikuks, kes unustatakse kohe, kui ta jääb ilma portfellita. Vastupidi, tahan jääda iseendaks, sõltumata ametikohast. Head võib teha igasuguse portfelliga, ja ka ilma portfellita.

Oled sa individualist või meeskonnainimene?
Kindlasti meeskonnainimene. Noortekogu juhtimisel on mul esmatähtis, et suudaksin enese ümber kujundada hea meeskonna.

Meeskonda valid inimesi iseloomu või võimete järgi?
Valin kõigepealt nende hulgast, kellel on enesel huvi kaasa tulla. Kui ei ole huvi motiivi asja vastu, siis ei aita mingid võimed ega muugi.

Kas internetikommentaatorite arvamus huvitab sind või ei raiska sa nende lugemisele oma aega?
Kui internetikommentaatorid peegeldaksid ühiskonna üldist arvamust, siis kindlasti loeksin rohkem. Kahjuks on sinna koondunud kitsas grupp inimesi, kes elavad ainult enda komplekse välja.

Noortele meeldib ikka reisida. Kaugele oled sina Eestimaalt juba jõudnud?
Reisida on igal pool tore, kuid Eestimaal on kõige huvitavam. Minu jaoks on siin veel palju avastamata paiku. Meie looduskaitsealadel on rikkalik taime- ja loomaliigistik.
Nagu 13aastaselt huvitas mind loomakaitse, tegelen sellega seniajani. Keskerakonna Noortekogul on väga hea kontakt Eesti Loomakaitse Seltsiga, näeme ühiselt, et loomad ei ole ainult kohaliku omavalitsuse probleem, vaid see on üleriigiline küsimus. Lähiajal on kahel ühendusel kavas astuda samme, et avalikkusele teadvustada teema teravust. Loomad ei tohiks kannatada meie riigi puuduliku seadusandluse pärast.

Kuidas kommenteerid väidet, et noorus on hukka läinud?
Iga põlvkond räägib nii oma järeltulijate kohta. Noorus ei ole hukka läinud, aga ta on kindlasti teistsugusem kui praegused keskealised või vanem põlvkond.

SIRET KOTKA:
Tunnen, et mul on oma missioon Eesti poliitikas – tõmmata noori kaasa Eesti elu edendamisele, anda neile meie ühiskonnas võimalus.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)